Hokivaidlus – kas juhatus astus tagasi ja millal valida president?

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhatajas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Mölder.
Jaan Mölder. Foto: Raigo Pajula

Teisipäev, 15. oktoober, tuleb huvitav päev. Selleks kuupäevaks on kokku kutsutud Eesti jäähokiliidu erakorraline üldkogu, et valida alaliidule president ja kuu tagasi täies koosseisus tagasi astunud juhatusse uued inimesed. Kuid täpselt samaks ajaks – teisipäeval kella 14ks – kuulutasid tagasiastunud juhatuse kolm liiget välja sellesama, juba tegevusest loobunud juhatuse koosoleku.

Mõlemad koosolekud on planeeritud Pirita teel asuvasse EOK majja, erinevad on vaid ruumid. Üldkogu peaks toimuma EOK nõupidamiste saalis, juhatuse koosolek aga hokiliidu kontoris.

Nädal tagasi alaliidu senise presidendi Jaan Möldri klubidele saadetud erakorralise üldkogu kutses on kirjas vaid üks päevakorrapunkt: alaliidu presidendi ja juhatuse valimine. Lisaks on kirjas täpsustatud, millistel tingimustel saab kandideerida ja hääletada.

Seal seisab, et presidendikandidaadid peavad saatma avalduse hiljemalt reedel kella 14ks ning üldkogul tuleb tal tutvustada oma visiooni ja esitleda meeskonda ehk uut juhatust. Seejuures peab juhatuse liikmekandidaatidelt olema võetud kirjalik nõusolek. Hääletada saavad aga vaid need klubid, kel pole alaliidu ees võlgnevusi.

Esmaspäeval koostasid aga hokiliidu viimasesse juhatusse kuulunud Priit Willbach (endise nimega Priit Vilba – toim), Raul Oja ja Heldur Sepma pöördumise alaliidu liikmete poole, kus kuulutasid erakorralise üldkogu kokkukutsumise ebaseaduslikuks ja selle vastuvõetavad otsused õigustühiseks.

Mis siis hoki juhtimise juurest justkui juba taandunud kolmikut vaevab? Nimelt viitavad nad alaliidu põhikirjale, kus on kirjas, et üldkogu koosoleku kutsed tuleb saata välja vähemalt kuu enne selle toimumist. Nende hinnangul peaks üldkogu kinnitama ka presidendi valimise korra. Seepärast soovivadki nad esmalt juhatuses korrastada alaliidu liikmete nimekirja, anda võlglastele tasumiseks aega ja korraldada üldkogu alles 22. novembril.

Postimees vestles mitme jäähokiliitu kuuluva klubi esindajatega ja kõik nad olid seda meelt, et üldkogu tuleks korraldada nii kiiresti kui võimalik. See aitaks päästa ala patiseisust. Palju segadust on külvanud ka Willbachi, Oja ja Sepma justkui juhatuses tegevuse jätkamine. Küsiti, et kui juhatus on teatanud tagasiastumisest, siis mis juhatuse koosolekut seal veel korraldatakse. Leidus ka neid, kes arvasid, et osa senise juhatuse liikmetest ilmselt ei pea kokkulepetest kinni.

Sepma sõnul polnud aga kuu tagasi avalikkuse ette tulnud uudis kogu juhatuse tagasiastumisest korrektne, kuna selle kohta pole vormistatud ühtegi dokumenti. «Juhatus ei saagi niisama tagasi astuda, selline asi peab käima läbi üldkogu,» avaldas Sepma arvamust. «Uue presidendi ja juhatuse valimisega ei tohi kiirustada – võib öelda, et kaalul on kogu Eesti hoki saatus.» Eile välismaal viibinud Möldri hinnangul on nimetatud kolmik lihtsalt hirmul, et jääb alaliidu juhtimisest kõrvale.

Mitu allikat on Postimehele kinnitanud, et Willbachil, Ojal ja Sepmal pole klubide toetust ning enamik pooldab olukorra kiiret lahendamist. «Mida kiiremini saab paika uus president ja juhatus, seda rutem saab jätkata normaalse tööga,» leidis Tallinnas lastega tegeleva Purikate hokiklubi juht Toomas Ristlaan. Ta lisas, et esialgu ei oskaks ta presidendi valimisel kedagi pooldada, kuna ühtegi võimalikku kandidaati pole talle veel tutvustatud. Ristlaan kinnitas, et tagasiastunud juhatuse kolme liikme ettepanekust kuuleb ta aga ajakirjaniku vahendusel üldse esimest korda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles