Möödunud sügisel sõitsid kaks aastat Eestis külgvankritega motokrossi MM-etappi korraldanud Are Kaurit ja Tiit Veskus Riiast Tallinna suunas ning mõtlesid, mida uut ette võtta. Tallinna jõudes oli plaan küps – tuleb alustada superkrossi sarjaga.
Eesti saab atraktiivse superkrossi sarja
6. märts 2010, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist pole poisikestega ning esialgu hoidutakse kõrgelennulistest ja utoopilistest plaanidest. Maailmas tuntud staare välja ei kuulutata ning isegi Eesti enda tippmeeste osalemine polevat kindel – kõik oleneb sellest, kas nad leiavad aega ja motivatsiooni koduses sarjas osaleda.
Lubatakse hoopis head korraldust ja võrdsel tasemel tsiklimeeste ratas rattas kulgevaid põnevaid sõite. Üldvõitja kroonitakse superkrossi Eesti meistriks.
«Esimesel aastal koosneb sari kolmest etapist, suuremat riski ei julge kohe võtta,» tunnistas Veskus, kes lisas, et mais ja juunis toimuva kolme võistluse eelarve küündib 1,2 miljonini. «Tahame teha uut ja huvitavat asja, mida saab sõitjatele ja sponsoritele normaalselt välja pakkuda. Võrdsete meeste heitlus võib pakkuda publikule rohkem kui üksiku staari võit.»
Kuid motokrossi meistrid selguvad ju igal aastal, pealegi leiab kalendrist peaaegu igal nädalavahetusel mõne võistluse – milleks siis veel üks uus sari? Kauriti ja Veskuse hinnangul peab motokross muutuma ja saama taas tõeliseks publikualaks.
Kauriti ja Veskuse korraldatud külgvankritega motokrossi MM-etapi Kiviõlis valis rahvusvaheline alaliit mullu selle sarja parimaks jõuprooviks. «Meie unistus oli MM-etapi korraldamine ja sellega saime hakkama. Uus idee oli tuua Eestisse MX1 MM-etapp, ent Hollandis sellist võistlust külastades sai selgeks, palju see maksab,» rääkis Kaurit. «Sellise võistluse korraldamiseks pole me veel piisavalt head. Peame liikuma samm-sammult.»
Seepärast üritavadki nad viia esmalt uuele tasemele koduste võistluste korraldamise. Superkrossile omaselt on rada lühendatud ning kõik hüpped ja põnevad kohad on toodud publiku silmade alla, lisaks salvestatakse kogu sõit kaameratega ning pilti näidatakse samas üles seatud suurel ekraanil. Enne finaali tehakse aga pealtvaatajatele sõitjate põhjalik tutvustus.
Võistluspäevadki on toodud nädalavahetuselt välja kolmapäevaks. «Tavalises krossis kulub raja ääres terve päev, meil on finaalid kella kuuest üheksani,» märkis Kaurit.
Nimisponsori järgi Dynamiti superkrossi nime kandva sarja korraldajad meelitavad sõitjaid Eesti mõistes kopsaka auhinnafondiga. Preemiat makstakse iga etapi seitsmele esimesele mehele, neist võitja pistab tasku 10 000 krooni.
Auhinnaraha on ka üks põhjus, miks on loobutud stardiraha maksmisest, võimalikud on vaid üksikud garanteeritud lepingud mõne välisvõistlejaga, kes saaks katkestamise korral osa kulutusi tagasi. Võistlussarja juhend on saadetud Läti, Venemaa, Rootsi ja Soome alaliidule.
Kauriti sõnul on kogu asja mõte väärtustada sõitjaid ja tuua nad rohkem esile, samas on pealtvaatajad ürituse lahutamatu osa. «Viimasel ajal on paljud pealtvaatajad võistlustes pettunud. Loodame, et tõelised fännid tulevad meie üritusele kohale ning sealt läheb jutt lahti. Krossipublik pole ju kuhugi kadunud,» uskus Kaurit.