Maskeeritud olümpialased solvaksid korraldajamaad

Õhusaaste vastased maskid kuulusid ka Šveitsi olümpiakoondislaste varustusse. Pildil proovivad maske ratturid Bruno Risi (vasakul) ja Franco Marvulli. Foto: Reuters / Scanpix

Ärge ehmatage, kui näete Pekingi olümpiakülas maskides inimesi. Need pole palgamõrtsukad ega terroristid, vaid USA sportlased, kes õhusaaste tõttu maske kannavad.

Tegelikult pole maskide disainimine ameeriklaste jaoks mitte midagi uut. Neli aastat tagasi, enne Ateena olümpiat, oli nende hind märksa kõrgem – toona valmistati maske võimalike terroristide biokeemiliste rünnakute eest kaitsmiseks.

Seekordne murelaps – Pekingi sudu – pole pooltki nii hirmutav. Ja maskid pole valmistatud treeningu ja võistluse ajaks kasutamiseks. Neid soovitatakse üksnes olümpiakülas kanda. «Maskid on tehnoloogiliselt kõigest natuke keerulisemad kui need, mida inimesed kohalikust poest värvimise jaoks ostavad,» selgitas USA olümpiakomitee esindaja Darryl Seibel Reutersile.

Solvang võõrustajatele

Väidetavalt on maskide kallal siiski juba kaks aastat töötatud ning nende valmistamise meetodeid on rangelt saladuses hoitud. Koondise arst Randy Wilber on kolmel korral Pekingis õhusaastet mõõtmas käinud ning saadud andmete abil näokatete valmistamisele kaasa aidanud.

USA Olümpiakomitee jagab maskid alaliitude juhtidele, kes need vajadusel sportlastele toimetavad. Riigi ujumiskoondise peatreener küsis juba poolteist aastat tagasi 50 maski peamiselt astmaatikutest sportlaste jaoks. Maskid kuuluvad ka Uus-Meremaa ning Jaapani sportlaste varustusse.

Ent asjal on ka teine pool – samal ajal kui maskide kasutuselevõtt võib aidata Pekingi saastatud õhus võistlemist, võib see ka väga tugevalt võõrustajamaad solvata. Kaks aastat tagasi võtsid Ameerika softpallikoondise liikmed Pekingi maailmameistrivõistlustele maskid kaasa.

Mõned mängijad kandsid neid esimestel päevadel, kuid siis loobusid. «Põhjustasime rahvusvahelise skandaali. Tõenäoliselt ei tee seda viga meist enam keegi,» ütles üks koondise liikmetest Monica Abbott. «On nagu on. Kõikidel on samad tingimused – me hingame sama õhku. Peame sellega leppima.»

Hiinlased ei suhtu ameeriklaste abinõusse sugugi mitte positiivselt. «Arusaadav, et sportlased muretsevad oma tervise pärast. Aga maskide kasutuselevõtt on selgelt liialdatud,» kirjutas Hiina uudisteagentuur Xinhua.

Õnneks pole mitte ükski sportlane võtnud kasutusele nii drastilisi meetmeid, nagu seda tegi maratonijooksja Haile Gebreselassie, kes loobus allergia ning sudu tõttu oma põhidistantsil kaasa tegemisest ja jookseb Pekingis vaid 10 000 meetrit.

Paljud liituvad hiinlaste mõtteavaldusega ning peavad ameeriklaste ideed absurdseks. Näiteks Venemaa Olümpiakomitee esindaja Gennadi Švetsi sõnul pole nad kunagi maskide peale mõelnud. «Inimesed, kes maske kannavad, tahavad tootjafirmat reklaamida ning endile tähelepanu tõmmata,» avaldas ta.

Hispaania esindaja Jose Maria Belloni sõnul usuvad nad Hiina valitsuse lubadusse, et õhusaaste tase hakkab langema.

90 protsenti autodest keelatud

Seni ongi Pekingi olümpia puhul suurimat poleemikat põhjustanud seal valitsev sudu.  Linnavõimud peavad kasutusele võtma veelgi rangemad meetodid.

«Õhu kvaliteet on hullem kui me oskasime oodata,» ütles Pekingi ülikooli professor Zhu Tong New York Timesile. Eile võisid Hiina võimud veidigi kergendatult hingata – õhusaaste indeks oli võrreldes teisipäevaga vähenenud poole võrra. 3,3 miljonit teedelt eemaldatud sõiduautot ning suletud tehased hakkasid viimaks end ära tasuma. Ent soovitud tulemust pole ikka veel – Pekingi linnataevast varjutab sellegipoolest tihe sudu. Linna saabunud 5,5 miljonit turisti ning ametnikku ei ole lubatud päikest veel näinud.

Linna keskkonnaspetsialistide üks plaanidest on olümpiamängude ajaks keelata ära veel 90 protsenti erasõidukitest. «Töötame selle probleemi kallal 24 tundi ööpäevas ja avatseremoonia ajaks on see probleem lahendatud. Oleme selles üsna kindlad,» kinnitas Tong.