Iga hooajaga suureneb välismaal profilepinguga mängivate Eesti jalgpallurite arv – tänavu on neid juba 33. Lisaks sellele saadakse ka üha tugevamatesse klubidesse.
Eesti jalgpallurid vallutavad maailma
«See on absoluutne rekord,» kinnitas Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht, et kunagi varem pole nii palju Eestist pärit jalgpallureid välisklubides mänginud. Siiski võib see arv veel lähiajal tõusta, kuna endiselt otsib piiri tagant tööandjat eelmisel hooajal Soomes mänginud Ats Purje.
Sarnaselt varasemate aastatega on endiselt kõige rohkem Eesti koondislasi pallimas Norras, kus meistri- ja esiliiga klubidesse kuulub 2010. aasta hooajal kuus meest.
«Eelkõige on Eesti mängijatel aidanud sinna saada head kontaktid ja head eeskujud, näiteks Raio Piiroja. Meie mängustiil on nendega ka küllaltki sarnane,» tõi mänedžer Tarmo Lehiste välja põhjuseid, miks fjordidemaa on populaarne sihtkoht.
«Norra on meie jaoks jõukohane turg. Eesti pallurid on tehniliselt piisavalt head, et seal mängida ning võitlusvaim on meil sarnaselt norralastega samuti korralik. Lisaks sobime kultuuriliselt hästi kokku,» lisas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.
Kui suurim esindus on meil Norras, siis üllatuslikult on teisele kohale tõusnud Aserbaidžaan, kus praegu mängib koguni neli koondislast. Sealjuures kuulub neist kolm Bakuu Neftši hingekirja.
«Kruglov (Dmitri Kruglov – toim) sattus pooljuhuslikult sinna ning kuna ta mängis hästi, avas ta ukse ka teistele. Finantsiline pool on sealsetel klubidel korralik ning nad ise otsivad ka koondisemängijaid,» selgitas Lehiste.
«Kui üks mängija on kuhugi siirdunud, on teist alati lihtsam sinna saada,» täpsustas Pohlak.
Samas on võrreldes eelmise hooajaga Eesti koondislasi rohkem pääsenud mängima ka tugevamatesse liigadesse. Kui mullu sai eelkõige esile tõsta Venemaal Tomski Tomis leiba teenivat Sergei Pareikot ja Hollandis AZ Alkmaaris pallivat Ragnar Klavanit, siis sel talvel leidsid mitmed koondislased endale peaaegu samal tasemel tööandja.
Nii pallib lisaks Klavanile Hollandi kõrgliigas ADO Den Haagis veel Andres Oper, Kreeka tugevaimas sarjas AE Larisas mängib Sander Puri, Portugali kõrgliigas UD Leirias ajab palli taga Vjatšeslav Zahovaiko, esimese eestlasena liitus USA klubiga New York Red Bulls Joel Lindpere ning teise eestlasest väravavahina pääses Inglismaale Mihkel Aksalu, kes kuulub esiliiga meeskonna Sheffield United hingekirja.
«Kahtlemata mängib praegu tugevaimas klubis Klavan,» arvas Lehiste.
Samas leidis Pohlak, et arvestades Alkmaari tänavust ebastabiilset taset, võivad nii Alkmaar, Sheffield, Tomsk kui ka Leiria üksteist võita. «Kui siiski järjestada, siis võiks olla AZ, Tomsk, Sheffield ja Leiria,» täpsustas Pohlak.
Samas kui Klavan pallib eeldatavalt tugevaimas klubis, siis Eesti koondislaste osalusega liigadest võiks kõrgeimale asetada Venemaa meistrisarja, mille tase on tänu suurele rahahulgale aastast aastasse tõusnud.
«Venemaa kõrgliiga on siiski nõksu tugevam kui Hollandi ja Portugali liiga,» arvas Pohlak. «Kui tippude vahel võib vaielda, siis tippude ning keskmiste ja tagumiste vahe on Venemaal nimetatutest kõige väiksem.»
Siiski pole meil pärast Mart Poomi ühtegi jalgpallurit, kes oleks pääsenud mängima Euroopa viie tippliiga (Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa) mõnda meeskonda.
«Kõige reaalsem variant oleks see, kui Sheffield tõuseks Premier League’i,» sõnas Pohlak, kelle arvates on Aksalul seega praegustest mängijatest kõige parem võimalus pääseda nimetatud tasemele.
«Sellisesse meeskonda saamiseks peab õnne olema. Panustaksin mõnele noorele mängijale, kelle nime ma veel isegi ei tea,» lisas Lehiste.
Lisaks 33-le profilepinguga välismaal mängivale jalgpallurile tasuks esile tõsta ka Itaalias UC Sampdoria noortevõistkonnas mängivaid Henri Anieri ja Joonas Tamme. Kui FC Floras oli mõlemal mehel profileping, siis saapamaal on mõlemal praegu noorteleping.
Sampdoria hoiab Itaalia kõrgliigas praegu 6. kohta ning kui ühel noorel eestlasel õnnestuks põhimeeskonnaga leping teenida, tõuseks ta automaatselt kõrgeimal tasemel mängivaks Eestist pärit jalgpalluriks.