Kuidas paljastatakse spordikihlvedude pettureid?

Petturitel lüüakse jalad alt, ausad jooksevad edasi: veel kaks aastat tagasi mängisid Vjatšeslav Zahovaiko (üleval) ja Vladislav Gussev Eesti meistriliigas. Nüüd mängib Zahovaiko Portugalis, Gussev kannab aga pettuse eest mängukeeldu. Foto: Artur Sadovski

Hoiatus petistele: kui kavatsete ebaausal teel spordimängude pealt teenida, siis jääte tõenäoliselt tühjade pihkudega. Peen süsteem nullib suurema osa ka kõige keerukamatest katsetest.

Kihlveokontorid lävivad tihedalt nüüdseks juba hädavajaliku organisatsiooniga ESSA (Euroopa Sporditurvalisuse Assotsiatsioon), mis söödab võimalikud petuskeemid panustamisasutusele ette.

ESSA liikmete hulka kuulub enamik Euroopa juhtivaid spordiennustusportaale, mis kõik töötavad käsikäes. Olgu märgitud, et ESSA teeb koostööd ka juhtivate spordialaliitudega nagu FIFA, UEFA, FA, ITF ja WTA.

«Tihtipeale annab just ESSA meile enne mängu kahtlase info edasi ning me eemaldame antud kohtumise oma valikust,» märkis juba kaks aastat Euroopa edukaima ennustusportaali Unibeti kampaania juht Kalev Salla.

Üldjuhul käib protsess siiski vastupidi. Toogem siinkohal näide: jalgpalliklubi A juhib 85. minutil B vastu 3:0, kuid seejärel hakkab hirmus palju laekuma panuseid viigi peale ning, üllatus-üllatus, viik saavutataksegi. Panustajate kahtlasele käitumisele reageeritakse otsekohe.

«Esimese asjana asutakse uurima panustaja tausta ja selgitatakse välja, kas ta on selle kohtumisega ühel või teisel moel seotud. Taustauuring tehtud, edastatakse kõik andmed ESSA-le,» selgitas Salla protsessi.

«Kui üks firma leiab midagi kahtlast, siis saadab ta selle info edasi ESSA-le, kes seejärel edastab selle kõikidele oma liikmetele. Seetõttu on meil väga hea ülevaade võimalike kokkuleppemängude kohta. Ka juhtivatele spordialaliitudele (eespool mainitud – toim) antakse info pettuste kohta edasi.»

Kihlveokontorites äratab kahtlust ka turu kiire liikumine. Kui ühe meeskonna koefitsient muutub vähem kui tunniga 2,40st 1,25ni, kuid inimesed panustavad tiimile hoolimata nigelamast koefitsiendist, eemaldatakse ennustus valikust ja kahtlusest antakse teada ESSA-le – kusjuures ESSA loata ei või kihlveokontorid kahtlasi panuseid välja maksta.

ESSA töö on väga põhjalik. Nende peasekretäri Khalid W. Ali sõnul jälgivad töötajad pidevalt kõikide võistluste peale panustamisi.

«Kui koefitsiendid kahanevad drastiliselt, aga kliendid siiski panustavad erinevate summade eest või kihlveokontorites pannakse lühikese aja jooksul palju panuseid ühele mängule, ja eriti kui need tulevad ühest regioonist, siis võib midagi viltu olla,» selgitas Ali, kelle sõnul on kihlveo­pettuste korraldamine nõnda raske ülesanne, et üldiselt on tegu organiseeritud kuritegevusjõukudega.

Unibetil on näiteks kehtestatud aga eraldi limiidid, kui suuri panuseid teatav klient teatavale spordisündmusele ennustada saab. Kusjuures tegelikult on ka teatud liigad teistega võrreldes kõrgendatud tähelepanu all.

«Näiteks kui on teada, et teatavate liigade puhul on oht kokkuleppemängudeks, siis on sealsed maksimumpiirid kindlasti väiksemad kui näiteks Inglismaa Premier League’i puhul,» märkis Salla, kes selgitas, et mida väiksem liiga, seda tõenäolisemaks pettusoht muutub. Viimane väide küll ei tähenda reeglit.

Lisaks kihlveokontoritele petavad sulid ka ausaid panustajaid. Eduka vastutöö tulemusena ei ole vaja tavalistel mänguritel aga karta, kuna nemad saavad oma raha isegi tagantjärele tagasi.

Unibeti 12-aastase ajaloo jooksul on siiski vaid korra esinenud juhtum, kus kontor, kolme kuu pärast teada saades, et tegemist oli pettusega, maksis kaotanud meeskonnale tehtud panused tagasi.

«Üldiselt on aga suhteliselt ebatõenäoline, et pettus avastatakse pärast mitut kuud. Palju tõenäolisem on, et see tuleb ilmsiks enne kohtumist ning sellest tulenevalt me seda ennustust üldse ei pakugi,» ütles Salla.

Üldiselt pole kihlveopettuste arv siiski nii suur, kui võiks arvata. 2009. aastal uuris ESSA 45 mängu, kuid ainult ühel kahtlusel oli alust.

«Samas on meil ülevaade ainult nendest võistlustest, millega on seotud meie koostööpartnerid,» tõdes Ali.

35 kroonist viis miljonit

Unibeti kihlveoportaali sõnul panustavad eestlased üllatavalt enim USA liigadele (jäähokiliiga NHL, korvpalliliiga NBA), tennisele ja Inglismaa jalgpalliliigale. Kõige suurem huvi konkreetse võistluse vastu on aga jalgpalli Euroopa ja maailmameistrivõistlustel.

«Väljamaksed ühele mängule on seal tihtipeale väga suured – eriti kui favoriidid võidavad,» märkis Unibeti Eesti kampaania eestvedaja Kalev Salla.

Huvitaval kombel on aga üks suurimaid väljamakstud võite tulnud vaid 35 Eesti krooni suurusest summast.

«Üks suurimaid võite, mis me ühele kliendile välja oleme maksnud, tuli NHLi kombopanusest, kus mängija panustas kõigest 35 krooni üldkoefitsiendiga 140 608, mis tegi tema võidusummaks ligikaudu viis miljonit krooni,» tõi Salla välja huvitava fakti. (PM)