«Hans Kristjan oli meie päikesepoiss.»

Hans Kristjan Rodima Foto: Erakogu.

«Hans Kristjan luges ja õppis palju. Ta ei püsinud päevagi trennita ja tegi palju individuaalset tööd. Poeg oli absoluutne sportlane,» lausus ootamatult surnud lootustandva jalgpalluri Hans Kristjan Rodima ema Pilvi Luhaste Postimehele.

Teisipäeval Tartu Kivilinna gümnaasiumist üürikorterisse enne trenni puhkama läinud 17-aastane Hans Kristjan suikus pärastlõunal igavesse unne. Varajase ja ootamatu surma põhjuse selgitab välja uurimine, mille tulemused peaksid selguma järgmise nädala alguseks.

Läbi ja lõhki spordipoisi siit ilmast lahkumine oli kõigile šokk. Hans Kristjani koduklubi Tartu Tammeka füsioterapeudi Ott Meeritsa sõnul käis Hans Kristjan mullu aprillis Tartu Ülikooli kliinikumis terviseuuringutel. «Noormehe näitajad, kaasa arvatud südamefilm olid korras,» kinnitas Meerits.

Kivilinna gümnaasiumis valitseb suur lein. Kooli fuajeesse on südamekujuliselt paigutatud küünalde ja lillede vahele riputatud Hans Kristjani jalgpallisärk numbriga 7. Eile jäi tema klassil viimane tund ära ja õpilastega käis kohtumas psühholoog.

Kivilinna gümnaasiumi inglise keele ja spordikallakuga klassis õppinud Rodima hinded olid suurest treeningkoormusest hoolimata korras. Tunnistusele eksis neljade-viite vahele üksik kolmeke.

«Hans Kristjanist saab rääkida ainult ülivõrretes. Ta oli klassi päikesepoiss ja alati rõõmsas tujus,» ütles 10.c klassi klassijuhataja Eve Seedre.

«Hans Kristjanist kujunes liider, kes tõmbas klassi käima. Kaaslased omakorda hoidsid teda. Hans Kristjanit võis usaldada. Võistluste tõttu tuli tal tihti ette puudumisi, kuid ta suutis end alati kokku võtta. Hans Kristjanit võis tuua teistele eeskujuks,» lisas ta.

Hans Kristjan oli oma vanuse kohta ääretult iseseisev. Mullu kevadel Tartust 25 km kaugusel asuva Võnnu põhikooli lõpetanud noormees jätkas haridusteed Tartus, kuhu vanemad talle korteri üürisid. «Hans Kristjan elas korteris üksinda, läks trenni üksinda, õppis üksinda,» rääkis ema Pilvi.

Noorpõlves kergejõustikuga tegelenud ema ja tõstmist harrastanud isa toetasid täielikult poja püüdlusi jalgpallis läbi lüüa.

«Kuni eelmise aasta sügiseni sõidutasin Hans Kristjanit peaaegu iga päev autoga Võnnust Tartusse trenni. Kui ilm lubas, käis ta rolleriga,» meenutas ema. «Tartusse kolimine oli asjade loomulik käik.»

«Hans Kristjan huvitus kõigest,» jätkas ema. «Ta kuulas muusikat, käis kinos ja suhtles sõpradega. Nagu igat poissi, paelusid ka Hans Kristjanit tsiklid ja rollerid.»

Erinevatesse omaealiste noortekoondistesse kuulunud Hans Kristjanile ennustas Tammeka esindusmeeskonna abi­treener Norbert Hurt edukat tulevikku. «Hans Kristjan oli väga töökas ja võinuks jalgpallis kaugele jõuda.

Eelmisel aastal osales ta kolm nädalat meistriliiga klubi treeningutel ja nuusutas lõhna, kuhu ta peaks kunagi välja jõudma,» meenutas Hurt.

Paraku kimbutasid äärepoolkaitses ja rünnakul tegutsenud Hans Kristjanit tihti vigastused. Mullu suvel saadud jala­trauma tõttu harjutas ta osalise koormusega.

«Pidin Hans Kristjaniga kolmapäeval kokku saama, et anda talle vormijõudmiseks spetsiaalne treeningkava,» märkis füsioterapeut Meerits.

«Hans Kristjan oli tugev poiss, kuid lihaskond ei talunud suuri koormusi.»

Hans Kristjani, keda jääb vanemate kõrval leinama 8-aastane õde Mariah, ärasaatmine toimub esmaspäeval kell 12 Tartu Pauluse kirikust.

Noorsportlasi veab alt süda

Kõik Eestis juhtunud või Eesti noorsportlastega seotud surmajuhtumid on põhjustanud erinevad südamehädad.

•    2007. aasta mais

kukkus Viljandi Tuleviku jalgpalliklubi noortetreeningul kokku 13-aastane Germo Simenson. Surmateatises märgiti põhjuseks äge südame-veresoonkonna puudulikkus, mis oli tingitud koldelisest südamelihase fibroosist.

•    2004. aasta oktoobris

vajus Tallinnas toimunud August Soku mälestusturniiril kokku Rootsi korvpalliklubi Södertälje mängija Elias Ahlin. 16-aastane ja ligi kahemeetrine pallur tõusis hetk hiljem püsti ja jalutas vahetusmeeste pingile. Avapoolaja lõpus kutsusid korraldajad noormehele kiirabi. Vahetult pärast seda tabas Ahlini krambihoog, hingamine lakkas ja südametegevus seiskus. Elektrišoki ja südamemassaaži abil südametegevus taastus ja Ahlin toimetati haiglasse reanimatsiooniosakonda, kus ta mõni päev hiljem südamerikke tõttu hinge heitis.

•    2002. aasta jaanuaris

suri USAs McLennani ülikooli eest mängides 20-aastane korvpallur Bogdan Konontšuk, kellele sai saatuslikuks südame koe suurenemine ja paksenemine viirusinfektsiooni tulemusel. Lapsepõlves Rakvere SKs edukalt võrkpalli mänginud Konontšuki olukorra tegi hullemaks füüsiline pingutus, mis viis südame rütmihäirete ja äkksurmani.