Raudmees Albert võttis Hawaiil, mis võtta oli

Marko Albert. Foto: Austria Ironman

«Tuleb aja ja kohaga rahul olla. Muidugi tahad alati paremat, kuid sisse ei jätnud ma seekord midagi, kõik panin välja, sestap oleks patt nuriseda,» võttis Marko Albert (pildil) kokku Hawaii täispikal triatlonil saadud 17. koha ajaga 8:37.44. Võitjast, belglasest Frederik Van Lierdest jäi ta maha 25.15.

Aastad pole vennad. Tunamullu sai Albert kirja Eesti kõigi aegade parima tulemuse Hawaiil, 13. koha (8:35.18). Mullu põrus täiega. Tänavune oli nii ja naa – rekordist, mis toonuks taas 13. koha, jäi puudu kolm minutit ning Albert teadis täpselt, kuhu need kadusid.

3,8 km pikkuse ujumisdistantsi lõpetas Albert viiendana, olles 41 sekundit kiirem kui kaks aastat tagasi, maratoni jooksis ta suisa neli minutit nobedamalt (2:58.43). Aga see vahepealne ala, 180 km rattasõitu... Seal kulus seitse minutit liiast.

«Kihutasin esimesed 60 kilomeetrit koos liidritega nende rütmis, see väsitas lihast. Kolm minutit kaotasin tõusul, jalad kiskusid krampi,» selgitas Albert.

Ränkraske ettevõtmise finišis virvendas Albertil pilt viis-kuus minutit, nagu ikka, siis olid jalad all tagasi. «Sain omajagu õppust, millest loodetavasti tulu tõuseb. Eks see esikümnekoht unistus ole, jätkan üritamist. Vist. Praegu, kus talla all kaks suurt villi ja liigun sama aeglaselt ja kohmakalt nagu vanaema, pole parim aeg tuleviku üle mõtlemiseks.»

Albert võib küll olla paremuselt 17. raudmees maailmas, kuid kohta tulevasele Hawaii triatlonile ehk MMile see veel ei taga. «Eks kogu see üritus ole üks äri. Minusugused profid ei too korraldajatele raha sisse, vaid viivad välja. Kümme parimat saavad kutse järgmiseks aastaks, mina pean selle välja võitlema. Nüüd tulebki mõelda, millisel kvalifikatsioonivõistlusel osaleda, et paremini Hawaiiks tippvormis olla.»  

Kui mullu oli Hawaiil ärevust, kui Albert ujumistreeningul haiga kohtus, siis seekord kulges kõik rahulikult: «Hai ega keegi teine elukas mulle ette ei jäänud. Küll aga näksisid hülged paari kaasvõistlejat. Hülged on siin kaitse all, seega ei tohi näksitu muud, kui kiruda ja haavu plaasterdada.»

Van Lierdele järgnesid austraallane Luke McKenzie (+2.50) ja sakslane Sebastian Kienle (+6.55). Eestlastest sai Indrek Teppo 153. (9:21.36) ja Indrek Klampe 335. (9:37.36) koha. Parim naine, austraallanna Mirinda Carfrae oli ajaga 8:52.14 kokkuvõttes 32., maratonis (2:50.38) olid temast kiiremad vaid kaks meest.