Judokad Krossis pettunud: mees ei täida lubadusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross. Foto: Toomas Huik

Judoliidu president Eerik-Niiles Kross: «Võlgu meil pole, plaanid on täidetud, raha leiame.»

Judorahvas vaatab Tallinna meerikandidaadi Eerik-Niiles Krossi värvikat valimistrianglit skeptiliselt. Enne judoliidu presidendiks saamist lubanud Kross maad ja taevad kokku, kuid lubadused on tänini täitmata. Kross on teist meelt, kinnitab, et võlgu pole, koondis on käinud vajalikes laagrites ja võistlustel ning küll ka lubatud sponsorsummad judoliitu jõuavad.

Aasta tagasi valiti Kross Eesti judoliidu presidendiks, temast oodati päästeinglit, kes puhuks kunagi  koormate kaupa medaleid toonud alale sisse uue elu. Ideid suudavad välja pakkuda paljud, kuid judot vaevas Eesti spordi suurim mure – rahapuudus – ja just selle leevendamist oodati Krossilt eelkõige. «Raha on alati, lihtsalt see tuleb tuua ja leida. Raha ise pole eesmärk, vaid meil endal peavad olema eesmärgid. 150 000 eurot sponsorlusena oleks täiesti reaalne,» kuulutas Kross vahetult enne valimist. Kui hääled kokku loeti, sai Krossist president.

Paraku pole rahalaeva saabunud ning judorahvas, kes lootis 150 000 sponsoreuro laekumist aastas, on pettunud. Kuluaarides kuuleb kõiksugu jutte, et judoliidu rahaline seis olevat pehmelt öeldes hapu, hullemgi veel, liit olla suisa võlgades.

Riho Rannikmaa, judoliidu juhatuse auväärne liige: «Mure on meil jah, asjad kipuvad viltu minema. President muretses raha küll, kuid see läks kirja võlana. Eks Krossist võib aru saada, kogu ta aur on kulunud valimisvõitlusele Tallinnas, kuid teisalt oled sa suure organisatsiooni juht.»

Pidev tulekustutamine

Judoliidu asepresident Veljo Ipits: «Rahaga on meil kitsas, kuid loodetavasti tuleme aasta lõpuni omadega välja. Loodame sedagi, et pärast 20. oktoobrit, kui valimised läbi, hakkab president eelarve suurendamise kallal tõsiselt tööle.»

Eesti koondist tänavusele MMile Rio de Janeirosse ei saadetud, teekonna Brasiiliasse võttis ette vaid Martin Padar, seda oma kulu ja kirjadega. Peatreener Aleksei Budõlin tõi MMist loobumise põhjuseks meie judokate kehva taseme, kuid möönis, et toimunuks võistlused Euroopas, oleks sinna mindud küll. Samas tunnistas Budõlin, et koondis on ettenähtud laagrites ja turniiridel käinud, kuid ütles sedagi, et eelarve on minimaalne võimalik.

Padari juhendaja, endine peatreener Aavo Põhjala tõdes, et MMile minek on üks asi, kuid palju suurem tähtsus on järjepideval treeningul, mida rahata on keeruline tulemuslikult teha: «Olen piisavalt kogenud, et mõista: tuld kustutades ei jõua kuhugi – pritsid ühe kolde veega üle, ülejäänud maja põleb aga edasi. Tahaks täpselt teada, millised on meie rahalised vahendid ja võimalused kuni Rio mängudeni välja, milliseid laagreid ja võistlusi saame endale lubada. Nõnda – näe, täna leidsime raha, nüüd saame homme võistlema minna – asjad tippspordis ei toimi. Padarile EOK stipendiumi ja ettevalmistusraha paari kuu pärast enam ei maksta. Padar Padariks, meil on mitu noort ja andekat, kes lõpetavad kooli ja peavad valima, kas jätkata sportlasena või mitte. Kui pearaha ära langeb, pole neil sportimiseks mingeid vahendeid.»

Klubi Aitado juht ja treener Jaan Lutsar: «Lubadusi pole Kross täitnud. Kui presidendiks sai, tuli meie juurde, ajasime juttu, tegime plaane, aga sinnapaika see asi jäigi. Nii neid asju ei aeta.»

Kross on mõistagi süüdistajates pettunud, tõrjus kõik etteheited ja lubas vajadusel judoliidu arveraamatud ette näidata.

Rahast ja koondisest: «Eesti spordis ongi liiga vähe raha, aga Eesti judokoondis on kõik plaanitu saanud ellu viia. Panime paika kolm kava: minimaalse, keskmise ja idealistliku. Keskmise täidame. Vaid üks Sotši laager jäi ära, kusjuures mina arvasin, et sinna tuleks minna, kuid peatreener otsustas vastupidi. Budõlin, ma arvan, teeb paremat tööd, kui varem tehti. Padari sõidu MMile maksin ma muide oma taskust kinni, aga ei tahtnud seda välja reklaamida.»

«Virisejaid on alati.»

Võlast: «Mingit võlga judoliidul ei ole. Ma toetasin oma firma arvelt alaliitu 25 000 euroga. Kande selgituses oli lihtsalt kirjas: laen. Pole laenulepingut ega midagi ja muidugi ei kavatse seda raha iial tagasi nõuda.»

Lubatud sponsorisummadest ja tulevikust: «Arvan, et 150 000 eurot ka leiame, minu ametiaega on piisavalt alles. Ma ei öelnud, et toon sellise summa igal aastal ja löön kohe lauale. Olen pidanud mitmeid edukaid läbirääkimisi ja järgmisel aastal, kui hakatakse olümpia kvalifikatsioonipunkte koguma, saame ka rahaasjad joonde.»

Oponentidest: «Virisejaid on alati, kuid arvan, et valdav osa judorahvast mind pooldab.»

Tagasi üles