Korvpalliliidu plaan võib viia osa meeskondade loobumiseni

Pildil võitlevate Tallinna Kalevi ja Rakvere Tarva juhtide arvates pole uuendus õige. Foto: Liis Treimann

Eesti Korvpalliliidus on küpsemas plaan, mis tekitab osa meistriliiga klubides paksu paha­meelt – asi on läinud koguni nii kaugele, et idee jõustumise korral võivad mõned meeskonnad tuleval hooajal mängimisest sootuks loobuda.

Korvpalliliidus sündinud idee on pealtnäha lihtne ja loogiline – meistriliigas osalev klubi peaks tuginema noortemeeskonnale ja korralikule püramiidile.

«Ideoloogia on järgmine: klubipüramiid algab miniklassist ning hõlmab kõiki vanuseid kuni A-klassini. Järgmine aste on esimeses või teises liigas mängiv meeskond, mis koosneb peamiselt alla 23-aastastest mängijatest, keda võivad toetada ka mõned vanemad pallurid. Teisisõnu võib seda nimetada duubliks. Kolmas aste on naiskond,» loetles Loide meistriliiga meeskonna alussambaid.

Kui kõik tingimused on täidetud, võib meistriliiga meeskond esialgse plaani järgi pääseda üsna väikese osavõtutasuga. Tegelikult pannakse aga alguses paika üks suur summa ning vastavalt püramiidi osakeste olemasolule arvutatakse seda väiksemaks. «Kõige tõhusamalt langeb summa duubelmeeskonna mängitamise korral – kuni 50 protsenti,» märkis Loide.

Kulutused võivad paisuda

Samas ei osanud peasekretär öelda, kui suureks võib esialgne osavõtumaks kasvada. Kuluaarides on sahistatud 400 000 kroonist, ent selle lükkas Loide siiski ümber. «See peaks olema piisavalt suur, vastasel juhul ei motiveeri miski noortesatsi moodustama,» arvas ta ning tõi näite, et lõppeval hooajal maksid klubid meistrisarjas mängimise eest 30 000 krooni.

Tallinna Kalevi peatreener Kalle Klandorf meenutas, et on duubelmeeskondade moodustamise vajalikkusest rääkinud juba ammu, ent teda ei rahuldanud viis, kuidas seda nüüd planeeritakse. Ta pelgab, et suvel kasvavad väljaminekud liiga suureks.

«Kui ma tahan mängida näiteks eurosarja, pean maksma pool miljonit, kui aga Eesti alaliit peaks küsima deposiidina 400 000, peaksime suve jooksul tasuma miljon krooni,» vaagis Klandorf. «Mul poleks mingi probleem üks noortemeeskond esiliigasse mängima panna – koht on ju olemas. Kuid kes seal mängivad? Kui pean ostma sobivas vanuses noori ning maksma nende kasvatajaraha kuni 30 000 krooni, läheb see kõik väga kulukaks.»

Vägisi liitmine

Klandorf lisas, et vaatamata krõbedale hinnale pole noortel piisavalt head taset ning nende õpetamine ja mängitamine nõuab lisaväljaminekuid. «Sellises seisus pole mul mõtet meeskonnaga jätkata,» nentis ta. 

Loide sõnul tuleb mõjutusvahendeid kasutada üleminekueas pallurite kaitseks. Praegu kipuvad paljud 19–22-aastased mängumehed lihtsalt kaduma.

Ta möönis, et duubelmeeskond tekitab klubile lisakulutusi. «Miks ei võiks see raha tulla neilt, kes korjavad enamiku korvpallile tulevast sponsorite toetusest?» küsis Loide.

Raplas treenerina tegutsev ning just noortetöö poolelt Eesti koondise peatreeneri Tiit Soku meeskonda kuuluva Indrek Ruudu arvates on idee õige, ent püramiidi moodustama ei saa kedagi sundida. Suurem maks olevat hea lahendus. «Ainus tingimus peaks olema see, et raha läheks sihtotstarbeliselt noortetöösse,» lausus ta.

Korvpalliliidu plaani suhtus skeptiliselt ka Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber. «Hiljuti rääkisin siin noortega tegeleva treeneri Raivo Tribuntsoviga. Ta hakkab oma poistega teist liigat mängima ning ma annan enda juurest mõned mehed appi. See on loomulik koostöö, mitte selline pealesurutud värk,» mõtiskles Sõber. «Loomulikult võiksin teha ka oma duubelmeeskonna, aga kust võtta raha, et nad saaksid treenida ja võistlustele sõita?»

Ruut istub selles küsimuses Sõbraga ühte paati. Temagi hinnangul polegi ehk kõige õigem kõiki ühe juriidilise keha alla toppida.