Pika uuringu tulemus: Gruusia kelgutaja surmas ei saa kedagi süüdistada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lilled ja mälestusküünlad Vancouveri olümpiamängude treeningul hukkunud kelgutaja Nodar Kumaritašvili hukkumispaigas.
Lilled ja mälestusküünlad Vancouveri olümpiamängude treeningul hukkunud kelgutaja Nodar Kumaritašvili hukkumispaigas. Foto: SCANPIX

Rahvusvahelise Kelguliidu peasekretäri Svein Romstadi sõnul on vahetult enne Vancouveri olümpiamängude avatseremooniat treeningul traagilise õnnetuse tagajärjel hukkunud Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritašvili surma ametlik uurimine lõpule jõudnud ning leiti, et noore kelgutaja surmas ei saa kedagi süüdistada.

Romstadi sõnul on ametlikus raportis kirjas, et 145-kilomeetrise tunnikiirusega rajalt välja sõitnud 21-aastase Kumaritašvili õnnetus oli ühekordne juhtum, mida ei oleks saanud kuidagi ennetada, vahendab AP. Romstadi väitel oli peamiseks põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemine.

Rahvusvaheline Kelguliit lubas raporti veel korra üle vaadata ning seejärel toimetada selle Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK).

Mäletatavasti sõitis Kumaritašvili suurel kiiruselt kurvis rajalt välja ning põrkas vastu raja kõrval seisnud metallposte. Pärast traagilist õnnetust pandi postidele pehmendused ning rada muudeti aeglasemaks.

Olümpia ajal ütlesid nii ROKi kui ka kelguliidu ametnikud, et õnnetuse tingis kelgutaja kogenematus.

Kumaritašvili isa rääkis aga, et poeg oli talle vahetult enne õnnetust rääkinud, et tema arvates on rada liiga ohtlik, kuid tahtis sellegipoolest võistelda. «Ta ütles mulle, et ta kas võidab või sureb,» rääkis David Kumaritašvili veebruaris. «Aga see oli pigem nooruslik bravuur, ta ei mõelnud suremise juttu tõsiselt.»

«Ta ütles, et eriti kardab ta ühte kurvi,» jätkas David Kumaritašvili. «Kuna olen ka ise endine sportlane, soovitasin tal aeglasemalt alustada.»

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles