TÜ/Rock kaotas Eesti meistriliiga esimese poolfinaalmängu Kalev/Cramole 63:67. Mängu kommenteerib Rocki korvpalliakadeemia juht Paavo Russak:
Paavo Russak: mäng oli rabe mõlemalt poolt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäng oli rabe mõlemalt poolt. Olgem ausad, ega mängu üldine kvaliteet väga kõrgest klassist ei olnud.
Kui sa hoiad vastase alla 70 punkti, siis sellega tavaliselt mänge võidetakse. Aga kui ise veel vähem viskad, on väga keeruline võita.
Rünnakuteravusest jäi Rockil puudu. Vahepeal, kui tuli teine hingamine, siis mängiti selgelt kiiremat ja agressiivsemat mängu.
Kui läks jälle rünnaku kindla peale lõpuni mängimiseks, tekkisid sundimatud pallikaotuse ja üksteise mittemõistmised. Kui hoiti teravat joont, oli mäng loogilisem ja lahtisem. Nii tundus vähemalt eemalt vaadates.
Charron Fisheril lasti esimesel veerandil 14 punkti visata, teisel enam mitte. Tema tegevus on teada, kui ta saab palli nii, et tal on jalad maas, positsioonis, siis ta suudab viske ära teha.
Kui sunnid teda liikuma, siis liikumise pealt tal enam sellist keha koordinatsiooni ja valitsemist ei ole. Sealt tekkiski esialgu see ebakõla. Scott Morrison jäi aeglaseks ja järgi ei läinud. Vallo Allingu võttis Fisherit tunduvalt paremini, Vallo mängis teist rütmi ja kohe olid Fisheril probleemid.
Viimane 2,5 minutit oli rünnak üsna sumbuurne. Tänu sellele, et Tanel Tein tegi ühe hullu kolmese, saadi ree peale tagasi. Aga selga ja loogiline mängujoonis kadus ära.
Ja need mängulõpud on niimoodi, kui sul selge mängujoonis kaob ära, on isiksuste küsimus - kes nüüd otsustab. Varem oli selline mees Tsintsadze, kes ajas n-ö hullu. Abernethyl need asjad nii lihtsalt kahjuks ei käi ja nii ta kahjuks läks.
Õnneks on vigade parandamise ruumi juba reedel. Kalevi mäng on ju selline, et taga on jõudu selgelt vähe. Terava läbimurdega viskajaid nagu näiteks Rakverel, neil ei ole.