Mis saab olla noortele korvpallurihakatistele paremaks innustajaks kui oma klubi esindusmeeskond ja arusaam, et kunagi võib ka ta ise seal mängida. Sellest põhimõttest lähtuvad korvpalli meistriliigasse pürgivad uued klubid.
Liitujate trump – tõeline klubipüramiid
24. aprill 2010, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõistagi pole veel praegu selge, mitu meeskonda tuleval sügisel Eesti meistriliigas pallib, ent viimaste uudiste põhjal paistab, et valmidus liiga laienemiseks on olemas.
Teada on ka vähemalt kaks korvpallikantsi, kust võivad uued meeskonnad tekkida – Rapla ja Ida-Virumaa. Mõlemad on alaliidu juhtidega sellel teemal suhelnud ning langetavad lõpliku otsuse mai teises pooles.
Kumbki pole meistriliigas päris uustulnuk. Rapla osales päris oma meeskonnaga viimati viis aastat tagasi, aasta hiljem täideti veel Kalev/Cramo tütarklubi rolli, Ida-Virumaa meeskonna meistriliiga külastusest on möödas kümmekond aastat.
Toona oli tegemist rohkem projektimeeskondadega, nüüd pannakse aga rõhk korraliku püramiidiga klubidele.
Raplas tegelevad meistriliiga meeskonna taasloomisega Jaak Karp ja samas treenerina töötav Indrek Ruut. Aitab ka Andre Pärn, kes on kuuldavasti valmis ka kodukandi meeskonnaga ühinema.
«Oleme Rapla vallas projekti tutvustanud. Loodame, et kohalik omavalitsus toetab meid tasuta baasidega. Vastus peaks tulema lähiajal,» rääkis Ruut. «Kui nad nõustuvad meid aitama, saame edasi liikuda.»
Raplas suur huvi
Ruudu sõnul loodetakse lisaks Pärnale meelitada koju tagasi veel mõni kohalik pallur ning kedagi tuleb vaadata ka korvi alla, põhituumiku peaksid aga moodustama Rapla omad korvpallurid.
«Vähemalt 80 protsenti peaks olema oma klubi järelkasv, juurde võiks võtta maksimaalselt kolm meest,» selgitas Ruut, kelle hinnangul on pinnas meistriliiga meeskonna loomiseks väga soodne. «Mullu valmis meil korralik spordihoone, isegi esiliiga mänge jälgis saalis 400–500 inimest. Sotsiaalne pool pole sugugi vähetähtis.»
Samal ajal kui korvpalliliidus püütakse juurutada klubidele püramiidi, on see Raplas juba olemas ning Ruudu hinnangul tähendaks meistriliiga meeskond viimase tipu lisandumist. «Alustasime lastega, meil on meeskond esiliigas ja isegi tüdrukud,» loetles ta.
Samasugune süsteem on ka Ida-Virumaal tegutseval korvpalliklubil Hito, kes soovib luua meistriliiga meeskonda eelkõige oma noortemeeskondadest sirguvatele mängijatele.
Klubi pressiesindaja Rene Kundla juhtis tähelepanu sellele, ent nende 1994. aastal sündinud poiste meeskond esineb edukalt Ida-Euroopa korvpalliliigas ning lähitulevikus vajavad nad ka meeste tasemel väljundit.
Virumaalased annavad endale aru, et esialgu ei suuda nii noored mehed meistriliiga tasemel konkurentsi pakkuda, ja mõtlevad samuti mitme sealtkandist pärit mängija kojukutsumisele. Näitena nimetas Kundla Reinar Hallikut ja Kristjan Makket. Võimatu pole ka idanaabri juurest mõne leegionäri hankimine.
Napid eelarved
Hito pakuks väljundit kogu Ida-Virumaa korvpallile. Juba praegu paiknevad nende noortegrupid mitmes vallas, ent koostööd loodetakse teha ka Narvaga. «Seni pole ükski klubi suutnud kasutada siinseid venelasi,» märkis Kundla ning lisas, et treenerina tuleks kõne alla seni esiliigas mänginud Toomas Nõmmiste.
«Soovime, et tulevikus oleks meil Eesti koondisega sarnane süsteem – meistriliiga meeskonna peatreener oleks ühtlasi ka kogu klubi peatreener ja haldaks kogu süsteemi.»
Mõistagi on meistriliigas mängimiseks vaja vähemalt kolme olulist asja: meeskonda, korralikku saali ja raha. Kaks esimest tingimust suudavad mõlemad täita, raha suhtes on aga veel mõningaid kahtlusi. Usutakse aga, et hakkama saadakse suhteliselt kasina eelarvega.
«Poole miljoni krooniga saaksime hakkama,» uskus Kundla. Ruut aga nõustus ajakirjaniku väitega, et miljoniga teeks hooaja rahulikult ära. Summad pole korvpallimeeskonna mõistes suured, ent provintsilinnades on neidki väga keeruline koguda.
Kundlal oli veel üks mõttekäik: «Praegu on meistriliigasse minekuks õige aeg. Kui liigas mängib kümme meeskonda, on tase paratamatult madalam. Kuue meeskonna konkurentsis jääks meie osaks vaid suured kaotused. Suuremas seltskonnas on aga võimalik mängida ka omasugustega.»
Võimalikud liitujad olid esiliigas keskmikud
Kuigi Rapla ja Ida-Virumaa väärivad tänu oma korvpallipüramiidile pääsu meistriliigasse, ei suutnud kumbki tänavu esiliigas kõrgele kohale tulla. Rapla jäi nelja tugevama finaalturniirilt napilt välja ning leppis viienda kohaga, Hito oli alles 11., teine Ida-Virumaa meeskond Jõhvi/Toila jäi aga koguni 16ndaks.
Täna ja homme mängivad esiliiga nelja tugevama finaalturniiril Kohila, Võru, BC Kalev II ning vanameistritest koosnev Filmipood.
Kui Filmipood ja Kalevi duubelrivistus vaevalt meistriliigasse pürgivad, siis Kohila meeskonnas on ühendatud kogenud asjaarmastajate ja noorte jõud. Oleks mõistetav, kui noorem seltskond liituks tuleval hooajal maakonna esindusmeeskonnaga.
Mõni aasta tagasi räägiti Võru meeskonna meistriliiga plaanidest, ent asja neist ei saanud. Arvestades selle meeskonna põhikoosseisu vanust, on vähetõenäoline, et küsimus taas päevakorda kerkib. (PM)