Kui Postimehe ajakirjanikud Pekingisse jõudsid, oli olümpia juba alanud. Jah, suur avapidustus peetakse küll täna, ent naisjalgpallurid alustasid omi heitlusi juba üleeile.
Paks õhk, palju sehkendamist ja pikk blondiin
8. august 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid Hiinaga võrreldes kargelt põhjamaalt saabunud ajakirjanike jaoks ei omanud Norra üllatusvõit USA üle ning Saksamaa ja Brasiilia viik vähimatki tähtsust. Hoopis olulisem oli pääseda kiiresti oma hotelli ning sealt peapressikeskusesse, et tööga alustada.
Mõned päevad varem saabunud kolleegide kirjeldatud kätelkandmisest polnud eile varahommikul enam midagi alles, kuid püüdlikult ingliskeelseid sõnu väänavaid noorukeid seisis lennujaamas siiski piisavalt.
Hapnikuvaene õhk
Kõik toimingud kulgesid sujuvalt ning vaid pool tundi pärast maandumist istus Postimehe neljaliikmeline tiim juba suures liinibussis ning vuras hotelli poole. Ilmselt pole üleliigne märkida, et olime sõiduvahendis ainsad reisijad.
Lennujaamast kiirteele pöörates hakkasid silma kaks detaili – paljukirutud Pekingi õhk oli tõesti niiske ja hapnikuvaene ning kõrgemate majade ülemised korrused mähkusid piimjasse massi.
Tänavatel vurasid aga vaid autod, mille numbrimärk lõppes paaritu arvuga. Täna on omakorda paarisarvuga lõppevate numbritega autode kord. Seega käib õhusaaste ja suduvastane võitlus täie hooga.
Hiinlased suhtuvad olümpiale sõitnutesse suure lugupidamisega. Nähes, et tegemist on korralduskomitee kirju kandva bussiga, ei pea nad paljuks reisijatele lehvitada. Peaks aga mõni välismaalane probleemi lahendamiseks nende poole pöörduma, on kohe abiks mitu aupaklikult kummardavat asjalist.
Sehkendamist on hiinlastel siiski omajagu ning mõningad tegevused on korraldatud arusaamatult keeruliselt. Näiteks pressikeskuses tööks hädavajalike internetiparoolide ning mobiiltelefonide kõnekaartide ostmiseks kulus praktiliselt poolteist tundi.
Populaarne reporter
Üüratult suure pressikeskuse ühes otsas tuli vormistada vajalikud paberid, kõmpida maja teises tiivas asuvasse pangakontorisse, tasuda nõutud summa ning siis tembeldatud paberiga esimesse kohta tagasi lonkida. Kuid kokkuvõttes ei tekkinud siingi ühtegi tõrget.
Päeva positiivseima emotsiooni osaliseks sai aga Postimehe tiimi pesamuna Ann Hiiemaa, kes hiinlaste seas vaat et superkangelase staatuse omandas.
Koos blondi piigaga tahtsid end fotole jäädvustada nii poisid kui ka tüdrukud. 180-sentimeetrisele reporterile vaevalt rinnuni ulatunud sõbralikud hiinlased uurisid, kust riigist piiga tuleb. Kuuldes nime Eesti vajus nende nägu pikaks. «Estonia? Pole kunagi kuulnudki,» imestasid nad.