Võimas rekord viis Saskia Alusalu kiirele jääle

Jaan Martinson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saskia Alusalu.
Saskia Alusalu. Foto: Erakogu

Maailm muutub. Veel nädal tagasi oli kiiruisupiiga Saskia Alusalu võimalus pääseda Sotši olümpiale mitte nullilähedane, vaid null, nüüd aga... Kes neid protsente öelda oskab, kuid teoreetiline võimalus on olemas. Õigemini, Alusalu sai tänu sellele, et alistas MK-etappidele pääsu normatiivi, õiguse rünnata olümpianormi, ning seda Calgary ja Salt Lake City ülikiirel jääl.

Alusalu võttis nõuks alustada hooaega pauguga: parandada 3000 meetri distantsil isiklikku ja mõistagi ka Eesti rekordit enam kui kolme sekundiga ning purustada MK-norm. Kohe ja kindlalt. Paraku läks esimene start Inzelli kodujääl – Alusalu õpib ja treenib sealses kiiruisuakadeemias – untsu.

«Kukkusin viimases kurvis,» selgitas Alusalu õnnetut võistlust. «Ei teagi, miks. Ju jäi jäätükk uisu alla või olin seks hetkeks nii väsinud, et jalg läks alt.»

Paisu tagant valla

Pettumus oli sedavõrd suur, et Alusalu veetis unetu öö. Järgmisel päeval oli tal plaanis startida 1500 meetri distantsil, kuid talle anti poole pikemal võistlusmaal uus võimalus. Ja siis tuli ära! 4.25,19. Norm alistus enam kui kahe ja poole sekundiga.

Koduküla Adavere treener Väino Treiman õhkas rahulolevalt: «Piiga sai paisu tagant valla! Eks me kõik, ja ta isegi, ootasime säärast tulemust juba mullu. Nüüd on Alusalu vaim vaba ja siit võib tulla mida vaid.»

«Pinged on maas jah,» rääkis Alusalu eile pärastlõunal. «Hädasti oli vaja norm võimalikult ruttu alistada, et saaks MK-etappideks valmistuda. Nüüd teen veel tugeva treeningtsükli – just tulin trennist, sõin, puhkan tunnike ja lähen taas harjutama – ning enne Calgary starti võtan aja maha. Et olla heas vormis.»

Hooaja esimeste MK-etappidega, mis toimuvad Kanadas ja USAs, oli veidi probleeme, sest sportlaste registreerimine oli juba lõppenud. Õnneks rahuldas Rahvusvaheline Uisuliit eestlaste palve lisada Alusalu startijate nimekirja.

Liigset optimismi pole

Mure oli ka rahaga, et kuidas ookeani taha saab, see ju kallis lend. Treiman põrutas: kui vaja, maksab ta piletid kinni oma taskust. Eesti Uisuliit võttis koorma siiski enda kanda, nagu peasekretär Gunnar Kuura kinnitas. Elamiselt saab kokku hoida nõnda, et Inzellis treeneritööd teinud Kanada kiiruisuässa Jeremy Wotherspooni elukaaslane organiseerib Alusalule peremajutuse.

Niisiis saab novembri teisel ja kolmandal nädalavahetusel Calgarys ja Salt Lake Citys selgeks, millisest puust Alusalu praegu on. Nende kahe ovaali jää on ametlike kirjade järgi 3000 meetri distantsil neli sekundit kiirem kui ükskõik milline teine. Kui Alu­salu ajast kärpida neli sekundit, jääb kuus sekundit olümpianormist ikka puudu.

«Annan parima, kuid liiga optimistlik ma pole,» tunnistas Alusalu. «Mul on vanust kõigest 19, alles arenen, teen tuleviku nimel tööd. Samas olin Inzellis rekordit uisutades eelmisest päevast parasjagu väsinud, seega varu jäi sisse. Näis. Kiiruisutamises jagatakse olümpiakohti näpuotsaga. Meil pole nii nagu suusatamises, kus starti pääseb iga indialane, olgugi et kaotab parimatele kalendriga.»

Sedavõrd kiirel jääl pole Alusalu veel uisutanud. «Iga jää on erinev, harjumiseks läheb paar päeva,» selgitas Alusalu ja lisas, et Calgarys ja Salt Lake City on hallides väga kuiv õhk, mis tegevat esialgu kurgu ja kopsud valusaks.

«MK-etappidele pääs on alles esimene samm,» tõdes Alusalu. «Siit on veel minna ja minna. Kahjuks ei olene kõik minust. Hetkeseisuga saan Inzelli akadeemias viibida märtsini. Mis edasi saab, pole teada. Loodan abi alaliidult või sponsoreilt, sest mulle meeldib, mida ma teen, ja tahaksin kiiruisutamisega kindlasti jätkata.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles