Uudis sellest, et kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe pani oma olümpiakullad, muud medalid ja hulga mälestusesemeid oksjonile müüki, tekitas eile Eesti avalikkuses paraja tormi. Kiiresti levis idee algatada korjandus, et Eesti ajaloo jaoks väärt kraam siiski kodumaale jätta. Eesti Olümpiakomitee oli aga valmis kogu aktsiooni koordineerima.
«Idee on meil olemas ja tegelikult tundis asja vastu huvi juba nii palju ettevõtjaid, et asjade esialgsed hinnad oleksid mitmekordselt ületatud. Siiski otsustasime raha kogumisega veidike viivitada, et enne kõik detailid endale selgeks teha,» rääkis EOK president Neinar Seli eile õhtul.
«Põhiline küsimus on selles, kuidas need asjad enne oksjonit kätte saada – kas selline võimalus on üldse olemas? Loodame asjad lähipäevil enda jaoks selgeks saada.»
Seli telefon oli eile terve päeva piltlikult öeldes punane. Lisaks muidu uudishimutsejate, muretsejate ja raha pakkuvate ettevõtjatega suhtlemisele otsis ta ise kontakti Hispaanias elava Salumäega. Pärastlõunal õnnestuski tal rattalegendiga vestelda.
«Erika oli meeldivalt üllatunud, et teda pole Eestis unustatud,» märkis Seli. «Kahjuks polnud ta ka ise teadlik, kuidas oksjonifirmaga asjaajamine käib – seni oli sellega tegelenud tema esindaja. Sain aga aru, et tal olid oksjoniga seoses suured lootused.»
Seli sai jutuajamise käigus aimu, miks võttis Salumäe vastu sportlase jaoks emotsionaalselt väga raske otsuse. Üks võtmesõna on tervis. «Tema enda tervis on üks asi, kuid lisaks on küsimus ka lapse tervises,» vahendas Seli enda ja Salumäe vahelist vestlust. Ta lisas, et vastavalt kokkuleppele ei hakka ta rääkima arstide diagnoosidest ja raviprotseduuride kallidusest. Postimehele teadaolevalt käis Salumäe hiljuti seljalõikusel ja teda ootab ees veel mitu operatsiooni.
Salumäe terviseprobleemidele vihjas eile TV 3-le antud intervjuus ka ettevõtja ja Eesti Jalgratturite Liidu asepresident Enn Veskimägi, kelle sõnul on igal medalil alati kaks külge. «Üks pool on see sära ja emotsioon, mida Eesti sai Salumäe võitudelt, aga selle medali teine pool on tema tervis,» lausus ta. «Ma tean, et on jälgi olümpiavõitudest ja kogu sportlaskarjäärist, mis nüüd vajavad ravi. See ongi see põhjus – ma vähemalt eeldan seda –, miks ta läks oma medalitega oksjonile.»
Seli sõnul ei soovinud Salumäe kulutada kogu summat ainult enda ja lapse tervise peale, vaid mõtles laiemalt. «Tal oli mõte moodustada osa rahast fond, mille abil saaks toetada lastekodulaste sportimist,» selgitas Seli spordidaami ideed. Mäletatavasti oli ka Salumäe enda lapsepõlv keeruline ning seepärast on ka sama keeruliste saatustega laste aitamine tema jaoks oluline.
Üks on aga kindel – Eesti riigilt pole mõtet spordisangari auhindade kodumaale jätmiseks abi oodata. Reformierakondlasest kultuuriminister Rein Lang kinnitas Postimehele, et sellistel oksjonitel, kus müüakse olümpiamedaleid ja spordikuulsuste isiklikke esemeid, riik ei osale.
«Erika Salumäe medalid ja spordivarustus kuuluvad temale endale ja tsiviliseeritud maailmas riigid tunnistavad sportlase omandiõigust oma asjadele. Otsus oma asju müüa on Erika Salumäe otsus ja pean ebaeetiliseks seda kommenteerida,» kõlas ministri kommentaar.