Suusatajad õunapuu otsast apelsine ei oota

Koondise vormi kandev kuju piidleb huviga suusatajaid. Foto: Toomas Tatar

Eesti suusakoondis oli algava talve plaane tutvustades äärmiselt vaoshoitud. Eesmärke välja ei käidud. Sprinter Siim Sellis, tõsine maamees, teatas tabavalt: «Sügisel räägiks võimalikult vähe, kevadel, kui hooaeg seljataga, loodetavasti pikemalt.» Koondise treener Mati Alaver lisas noortest distantsisõitjatest kõneledes filosoofiliselt, et õunapuu otsast pole mõtet apelsine oodata.

Möödas on vanad head ajad, mil Suur Kolmik – Kristina, Andrus ja Jaak – võis rahulikult ja külmalt Eestimaale kuulutada, et minnakse medaleid tooma. Sest mindigi.

Kolmiku lahkumise järel kiskus mõni hooajaeelne pressikonverents veidi naljakaks, sest suusatajate lootused olid suuremad, kui kuulajad vastu suutsid võtta. Nii küsiski mõni lehemees, et kas Eesti koondisse on oodata mõnd norralast, kes eesmärgid täide viiks.

Sel aastal toimus üritus viisakalt ja väärikalt. Südamesoovid jätsid suusatajad enesesse. Kõik kohalolnud kinnitasid, et ettevalmistus on kulgenud edukalt, testid ja kontrollstardid näitavad edasiminekut – iseasi, mis lumel saama hakkab – ning talve oodatakse kannatamatult.

Alaver meenutas John Kennedy tõdemust, et riigi eneseväärikust ja rahva uhkust tõstavad kaks asja: olümpiakuld ja lend Kuule. Kuule eestimaalased niipea ei jõua, seega tuleb unistada olümpiavõidust. Mida suusatajad teevadki.

Ka kinnitas Alaver, et raha puudumise taha peituda ei saa: «Meil ei õnnestunud meelitada sponsoriteks Gazpromi või Rosnefti ehk hankida hämarat idaraha, kuid oleme sellegipoolest taganud sportlastele konkurentsivõimelised tingimused. Aivar Rehemaa on saanud mäestikulaagreid rohkemgi kui Andrus Veerpalu ja Jaak Mae parimail päevil, teised sama palju.»

Kui nüüd asjast rääkida, siis jagas Alaver suusatajad kolme seltskonda ning avaldas iga kohta arvamust.

Esiteks sprinterid. «Raske ennustada. Uus treener Christoph Schmid on teinud Šveitsi koondisega tulemuslikku tööd ning tema pädevuses ei saa kahelda. Talvel näeme, kui andekad sportlased oleme tema kätte usaldanud.»

Teiseks Rehemaa, mulluse MMi seitsmes mees. «Tema ettevalmistustingimused on tipptasemel. Edasine on kõik mehes kinni.»

Kolmandaks ülejäänud distantsisõitjad: Karel Tammjärv, Raido Ränkel ja Algo Kärp. «Keegi kirjutas kuskil kommentaari pealkirjaga «Õunapuu otsast pole mõtet apelsine oodata». Nii ongi. Tihti esitatakse sportlasele põhjendamatuid ootusi, mille tagajärg on pettumus.

Süda on suusataja tähtsaim tööriist – kõigi tippsuusatajate rinnus tuksub piltlikult öeldes hobuse süda – ja seda tuleb arendada tasakaalukalt, sammhaaval. Kui noored mehed liiga intensiivselt trenni hakkavad lõhkuma, muutub südame tagasein paksuks ning sellega on mäng lõplikult mängitud. Seega tahame, et mehed sel talvelmaailma tipule lähemale nihkuks, ei enamat. Küll nad tulevikus jõuavad Eesti rahvast rõõmustada.»


Märkmeid konverentsilt

Suusatajate hooajaeelsel pressikonverentsil hakkas silma nii mõndagi.

• Koondis on võimas. Kohal oli kaheksa meest ja kaks naist, puudusid kolm mees ja kaks naist. Seega, kokku sihib olümpiat viisteist inimest.

• Suusatajad, nagu nende kirevaid logosid täis särgirinnaesine kuulutas, sponsorite puudust väga ei põe. Lüües logod kokku, selgus, et kõige enam toetajaid – 14 – on Karel Tammjärvel, Algo Kärbil, Timo Simon­latseril ja Peeter Kümmelil. Seevastu aga oli sprinter Marko Kilbi särk silmatorkavalt lage, seal igavles vaid kolm suusaliidu sponsorite logo. «Keda ma, noor mees, ikka huvitan,» rehmas Kilp käega, kuid lubas talvel siiski kohalikele staaridele konkurentsi pakkuda.

• Tammjärv sõnas, et hooaja eel on tal olukord äraarvamatu nagu kõnet pidades: «Kui alustan lauset, siis ei tea, kuhu jutuga välja jõuan.» Seepeale pidas telemees Lembitu Kuuse paslikuks märkida: «Hea, et Tammjärv pole orienteeruja.»

• Suvel armeeteenistuse läbinud Kilp selgitas hetkeseisu majandusterminitega: «Tagasilööke pole olnud. Ei saagi olla. Olen nagu Eesti majandus – ei ole kuhugi minna.»

• Sotši olümpiamängudeni jääb täna 105 päeva. Seda on Kuuse arvates vähe, et kehv saaks tippu tõusta, kuid piisav, et tipust põrmu põruda.