Vahur Kalmre: ei au ega häbi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Korvpall.
Korvpall. Foto: Elmo Riig / Sakala

Paremat seisu, kui on TÜ/Rocki korvpallimeeskonnal finaalsarjas Rakvere vastu, annab otsida.



Kaotusseis 0:2 loob nüüd Rockile kõik võimalused, et ometi kord näidata: oleme meeskond, kes võitleb, kes teeb seda, milleks meeskond on kutsutud ja tegelikult ka võimeline.

Kutsutud on see meeskond võitma Eesti meistri tiitlit, see on ju enam kui selge. Selles finaalpaaris on Tartu meeskonnal võitmiskohustus, kuigi treenerid armastavad rohkem rõhuda sellele, et finaalseerias on koos võrdsed meeskonnad. Ei ole võrdsed.

Rock on kutsutud, komplekteeritud, rahastatud ja sel hooajal ka aeg-ajalt mänginud kõvasti kõrgemal tasemel kui Rakvere meeskond.

Rock mängis Balti liigas kokkuvõttes täiesti korraliku hooaja. Rock võitis Eesti karikavõistlused ja meistriliiga põhiturniiri. Rock esines eurosarjas, kuigi seal läks kehvasti. Rock on mänginud hooajal juba 59 mängu. 

Rakverel pole niisuguseid tulemusi ja eesmärkegi ette näidata. Nad on mänginud sel hooajal vaid 36 mängu.

Ja lõpuks. Kui Rakvere kaotab finaalsarja Rocki vastu, ei ütle keegi Rakvere kohta paha sõna, sest nad on oma lootused ja ootused juba niigi täitnud.

Kui aga Rock kaotab, siis võib Tartu meeskonna hooaja lugeda üsna ebaõnnestunuks.

Ainuüksi need võrdlused näitavad, et Rockil on selles sarjas palju suurem võitmiskohustus kui Virumaa meeskonnal. Miks see kohustus tartlasi niimoodi kammitseb, et oma potentsiaali pole kohe üldse suudetud välja mängida, seda peab ütlema meeskond.

Veel parem, näitama järgmistes mängudes. Kui neil ikka on kodulinna, aga eelkõige iseenda ees au ja häbi.

Tagasi üles