Olümpialaste rahakotti löödi auk

Tallinna Sadama toetuse eest pidi Eesti suusakoondis eesotsas Peeter Kümmeliga korraldama olümpia eel viimase mäestikulaagri. Foto: Liis Treimann

Tallinna Sadama nõukogu otsus jätab Eesti spordi ilma 250 000 eurost.

Eesti suusatajad peavad konkurentsivõimeliste tulemuste saavutamiseks andma vahetult enne Sotši olümpiat vormile viimast lihvi mäestikulaagris. Sportlaste endi, mõne hooldemehe, massööride ja treenerite laagrisse viimiseks lootis Eesti Suusaliit saada üle 20 000 euro toetust Tallinna Sadamalt.

Esmaspäeva õhtul otsustas aga riigiettevõtte Tallinna Sadama nõukogu alluda majandusminister Juhan Partsi survele ning loobuda Eesti Olümpiakomiteele (EOK) 250 000 euro eraldamisest. Just sellest summast pidi üks osa liikuma suusaliitu. Laagrist loobumine pole mõeldav, kust aga selleks raha leida, pole selge.

Eesti laskesuusatajad pidasid pikka aega läbirääkimisi Soomest pärit hooldemehega, et kaasata ta Sotši olümpial oma hooldetiimi. Tipptasemel vähegi konkurentsis püsimiseks vajaliku inimese palkamiseks loodeti saada 20 000 eurot sponsorlust Tallinna Sadamalt.

Ka see summa pidi laskesuusatajateni jõudma sadama poolt EOK-le eraldatavast toetusest. Kuna poliitiliste mängude tulemusena jäi raha saamata, pole ka Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonil võimalik tippspetsialistile palka maksta. Kust nüüd raha leida, pole selge.

Need on vaid kaks eredat näidet, millised tagajärjed on esmaspäevasel Tallinna Sadama nõukogu poliitilise maiguga otsusel, millega korra juba positiivse otsuse saanud sponsorlusest loobutakse. Tegelikult pidid EOK vahendusel saama Tallinna Sadamalt toetust mitmed alaliidud ning riigiettevõtete sponsorluse abil loodeti lähitulevikus tõsta aastaid samal tasemel püsivat alaliitude noortespordi toetust.

«Kõige suurem mure ongi see, et selle otsusega kaotab kogu Eesti sport, mitte ainult mõned alaliidud või olümpiakomitee,» rääkis EOK peasekretär Siim Sukles. «Meie polnud seda raha oma eelarvesse sisse arvestanud, kuid alaliitudele tekitab see kindlasti probleeme. Usun, et EOK olnuks riigiettevõtete toetuste jagamiseks riigile hea partner.»

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv minister Parts on oma sõnavõttudes korduvalt toonitanud, et näeb huvide konflikti selles, et Tallinna Sadama nõukogu ja EOKd juhib üks ja sama isik – Reformierakonda kuuluv Neinar Seli. Samas on Tallinna Sadam olnud Eesti spordi toetaja juba üle 15 aasta, seega ammu enne seda, kui Selist sai EOK juht. Lisaks algatas keskkriminaalpolitsei eile menetluse, et uurida Tallinna Sadama poolt EOK-le pakutud annetuse asjaolusid.

«Tallinna Sadam on meid aastaid toetanud – nii koondist kui ka Otepääl korraldatud rahvusvahelisi võistlusi,» märkis Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni president Aivar Nigol. «Tänavugi saatsime neile taotluse juba ammu, kuid otsustamist lükati kogu aeg edasi. Vaatamata sellele uskusin, et meid ei jäeta abita.»

Eesti Suusaliidu peasekretär Jaak Mae oli kevadel ametisse asudes samuti heas usus, et kauaaegne partner Tallinna Sadam jätkab nende toetamist. «Seejuures polnud meie jaoks oluline, kas toetus eraldatakse meile otse või läbi EOK,» sõnas ta. «Otse riigieelarvest spordialaliitudele raha eraldamine pole ehk kõige mõistlikum, hoopis loogilisem oli seda teha läbi riigifirmade. Selliseid näiteid võib tuua ju paljudest riikidest – näiteks kasvõi Soomest ja Austriast.»

Tegelikult pole riigifirmade sponsoreerimise küsimuses üksmeelt ka valitsuses – igatahes ajavad ministeeriumid erinevat liini. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Partsist on saanud Eesti spordi kõige suurem vaenlane – just tema saatis Tallinna Sadamale kirja, milles nõuti oktoobri lõpus sadama nõukogu poolt EOK-le raha eraldamise otsuse ülevaatamist. Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil nimetab aga juhtunut kahetsusväärseks ja kurvastavaks. «Oleme endiselt seda meelt, et riigiettevõtted peaksid kultuuri ja sporti toetama ning spordi osas tuleks seda teha EOK kaudu,» lausus ta.

Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamäe sõnul on hämmastav, et riigiettevõttel ei lubata sporti toetada, kuid ta kinnitas, et vähemalt Eesti kergejõutikku see upakile ei löö. «Vaatamata sellele, et riigiettevõtteid omavate ministeeriumide juhtide poolt on tekkinud spordivaenulikkus, ei lähe sport veel hingusele. Isegi vaatamata sellele, et Eesti sport kaotab tänavu rohkem kui 250 000 eurot – varasematel aastatel on ju Tallinna Sadama sponsorlus suurem olnud,» nentis ta.

Teigamägi lisas, et olukorra muudab keerulisemaks see, et siinne sport ei lähe korda ka suurtele telekommunikatsiooni- ja pangandusettevõtetele, sest nende omanikud ei asu Eestis.

Nigoli arvates peaks riik pakkuma välja alternatiivi, kuidas edaspidi sporti toetada. Lahendust on vaja kiiresti, kuna Sotši olümpia koputab uksele ja eraettevõtlusest olevat novembris lisasponsorite leidmine peaaegu võimatu.

Mae lubas lähiajal väga intensiivselt töötada, et tekkinud auk likvideerida. «Kindel on see, et enne olümpiat ei saa me ettevalmistuslaagrit ära jätta. Kui lisaraha ei leia, tuleb kärpida hooaja lõpu arvelt,» lausus ta. Teisisõnu tähendab see seda, et rahapuudusel võib eestlastel jääda olümpiajärgsetel MK-etappidel käimata või osaletakse neil võistlustel väga väikese koondisega.

Postimees esitas teemat puudutavaid küsimusi ka EOK täitevkomitee liikmele ja Juhan Partsi erakonnakaaslasele Sven Sesterile, kuid poliitik ei leidnud eile õhtuks aega selgitada, millist lahendust ta olukorrale näeb.