Dopingukütid pole Pechsteini vastu esitanud ainsatki tõendit. 2009. aastal pärast MMi teatas uisuliit, et sakslanna vereproovides kõikus retikulotsüütide ehk noorte punaliblede määr ebanormaalselt palju, mis viitavat veredopingule.
Pechstein tõrjus kõik süüdistused, sulgus kaheks nädalaks haiglasse uuringutele, esitas meditsiiniekspertide analüüse, miks verenäidud võisid kõikuda, kuid teda ei kuulatud ning alaliit määras tiitlivõistlustel üle 50 medali võitnud sakslannale kaheaastase võistluskeelu.
Nõuab alaliidult 3,5 miljonit
Mõistagi andis Pechstein asja spordikohtusse, kuid kaotas ka seal. WADA eksperdid jõudsid järeldusele, et ühtki mõistlikku põhjendust kahtlastele verenäitudele pole ning seetõttu jääb üle vaid üks võimalus – kiiruisutaja on manipuleerinud verega. Pechsteinist sai esimene sportlane ajaloos, kes mõisteti süüdi kaudsete tõendite alusel, ainuski temalt karjääri jooksul võetud kümnetest dopinguproovidest polnud positiivne.
Pechstein keeldust kaotust tunnistamast ja nõudis õigust Šveitsi kohtust, nagu sportlase lepingule allakirjutanuna reeglid ette näevad. Seks ajaks oli Saksamaa juhtiv hematoloog Gerhard Ehninger teinud põhjaliku uurimustöö ning jõudnud järeldusele, et verepildi muutuse taga on isalt saadud pärilik haigus. Vastaspool ehk uisuliit ja WADA lükkasid oma ekspertide toel kõik tõendid ümber ning Pechstein kaotas ka Šveitsi kohtus.
Sellega olid Pechsteini võimalused justkui ammendunud, kuid kange daam murdis ikka edasi – nüüd esitas ta avalduse Saksamaa kriminaalpolitseisse, süüdistades uisuliitu ja WADAt enda vääras kohtlemises ja kohtule valetamises. Pechstein arvutas välja, et kaotas ebaõige süüdimõistmise tõttu 3,5 miljonit eurot ning nõuab seda raha uisuliidult ja kaudselt ka WADA-lt, kelle kaudse testi meetodit kasutati.