Rüütli rootslasest: Eesti koondise peatreeneri koht tuleb välja teenida

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak soovib kahe aasta pärast koondise tüüri juurde tuua taas eestlase. Foto: Toomas Tatar

Eesti jalgpallikoondis saab endale uuest aastast uue peatreeneri, sest alaliit otsustas ligi kuus viimast aastat koondist juhendanud Tarmo Rüütli lepingut mitte pikendada. Jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul on uue välismaalasest juhendajaga käed löödud ning tema nimi tehakse avalikuks lähema kahe nädala jooksul.

«Neist aastatest on meeles ikka valdavalt positiivsed emotsioonid, miski kripeldama ei jää,» lausus Rüütli. Üks mure tema hingel aga siiski on – Rüütli näeks oma järglasena hea meelega eestlast ning ei teinud ka saladust, keda täpselt silmas peab. «Igasuguse loogika, kogemuse ja isikuomaduste järgi peaks see olema Martin Reim,» viitas ta praegu Eesti noortekoondist juhendavale ja enne seda kolm aastat FC Flora peatreeneri ametis olnud mehele.

«Pettusin veidi selles, et valiti välismaalane. Tegu on ju pehmelt öeldes tundmatu mehega,» jätkas Rüütli, vihjates rootslasele Magnus Pehrssonile, keda on Eesti koondise juurde asumisega kõige enam seostatud. «Minu meelest tuleb Eesti koondise peatreeneri koht välja teenida. Mitte nii, et üks kutt lihtsalt tuleb ja võtab koha,» lausus Rüütli, kelle meelest oleks 42-aastane Reim igati valmis tema jälgedes astuma. «Kui vana see rootslane on, 37? Kas tema imevõimed on siis kaasasündinud? Järgmise kahe aasta jooksul saame lihtsalt teada, mida see mees suudab, aga ei midagi enamat,» leidis Rüütli.

Kaalukauss kaldus suvel

Pohlak jäi samas varasemal pressikonverentsil uue treeneri isiku osas endiselt kidakeelseks. Jalgpalliliidu presidendi sõnul teab uus juhendaja, et tema näol on tegemist n-ö sild­treeneriga, kelle kaheaastase ametiaja järel peaks tööle asuma taas eestlasest juhendaja. «Need asjad on läbi arutatud ja uue peatreeneriga on olukord täpselt nii kaugel, et ma võin sellest siin täna (eile – toim) rääkida. Kui me poleks põhimõtteliselt käsi löönud, poleks ma saanud Tarmole kirjeldatud sõnumit edasi öelda. Aga kinnitan, et kõigile EJLi juhatuse liikmetele ja mulle endale oli langetatud otsus emotsionaalselt üli-üli-üliraske. See olnuks ehk lihtne 11. juuni õhtul pärast mängu kirgiisidega, kuid mitte nüüd,» lisas Pohlak.

Tema viimasest lausest võis ühtlasi aimata, et kaalukauss hakkas Rüütli mittejätkamise kasuks kalduma suvel. «Oleme korduvalt Tarmoga kohtumisel rõhutanud, et tahame töötada ühe treeneriga hästi pikalt, kasvõi 20 aastat. See jutt oli kevadel Amsterdamis ja ka suvel, kui kohtusime Pirital Top Spa hotellis enne mängu Valgevenega,» kirjeldas Pohlak, lisades samas: «See oli viimane kord, kui me sellise sõnumi välja käisime. Pärast suviseid mänge oli emotsionaalne foon natuke teine.»

Rüütli märkis, et seoses mainitud vestlustega oli ta valmis pigem koondise juhendajana jätkama. «Kuid mul ei ole ka praegu vähimatki probleemi. Mina endale jätkamise pisikut sisse ei süstinud – kui need signaalid millalgi tulid, siis võisin end ju nii häälestada, et teen veel, kui vaja. Aga teadsin, et mul pole mõtet väga selle peale mõelda. Tegime koondisega, mida suutsime. Polnud jamasid ega tülisid, keegi ei rikkunud distsipliini. Ja Eesti puhul pead ikka olema valmis, et edu on ehk vähem kui mõrusid pille. Aga oli ilus aeg!» kinnitas Rüütli.

Ka Pohlak kinnitas, et alaliit on Rüütlile tehtud töö eest ülimalt tänulik. «Tarmo juurutatud palli valdav mängustiil on jõudnud meie noortekoondiste filosoofiasse ja kindlasti jätkab selliselt ka meeste koondis. Otsustasime Tarmot tunnustada alaliidu kõrgeima autasu ehk kuldmärgiga, mille anname talle üle sel pühapäeval toimuval jalgpalligalal,» lausus Pohlak.

Kuid Pohlak on varemgi märkinud, et pole rahul sellega, kuidas suvistes maavõistlustes koondises uusi mängijaid prooviti. «Kriisihetk oli sel suvel, kui raiskasime ära kolm sõprusmängu ja pidime pärast seda valikmängudes kahetsema,» meenutas Pohlak eilsel pressikonverentsil taas. «Enamik väikeriikide treenereid kurdab, et pole piisavalt mänge. Jalgpalliliit on selles osas tegutsenud maksimaalse piiril. Samas rõhutan veel kord, et kriitika ei kahanda kuidagi Rüütli tehtu väärtust,» märkis ta.

Tema sõnul on alaliidul uuele treenerile seatud üsna kindlad sihid. «Tarmo suurim pluss on väga tugev jalgpalliintuitsioon ja kontseptsioon, miinusteks aga analüütiline pool. Siit koorubki välja, mida uuelt treenerilt enim ootame – analüütilise poole lisandumist,» lausus Pohlak. «Ootame palli valdava stiili jätkamist, ründe ja kaitse tasakaalu viimist. Praegu on need tasakaalust väljas. Samuti standardolukordade paremat läbiviimist, eriti kui sul on sellise jalaga mees nagu Konstantin Vassiljev – neid peaks olema võimalik paremini lahendada,» lisas Pohlak.

Mängijatelt roheline tuli

Pohlaku sõnul jõuti uue peatreenerini pikkade otsingute käigus. «Esimene etapp oli augustis pärast mängu Lätiga, kui juhatuse arutelu kestis väga kaua. Tollasest kohtumisest läks ka käibele sildtreeneri mõiste,» meenutas ta. «Mitu uue peatreeneri kandidaati jõudis juhatusse, aga nende osas ei leitud üksmeelt – panime enne paika, et juhatuse otsus peab olema ühtne. Üks valik oli näiteks Pasi Rautiainen,» märkis Pohlak nimepidi ära aastate eest Florat juhendanud värvika soomlase.

Arvamust küsiti ka mängijatelt, kelle esindajatele uut peatreenerikandidaati samuti tutvustati. «Leian, et nendest vestlustest rääkides pole mul õigust detailidesse minna. Aga saime rohelise tule,» lausus Pohlak. «Meie jaoks oli põhimõttelise positiivse signaali saamine väga tähtis fakt, sest uue peatreeneriga peavad siiski mängijad tööle hakkama.»

Samuti märkis Pohlak ära, et võttis väga olulisel määral kuulda koondise pikaajalise abitreeneri Janno Kivisilla arvamust. «Janno ütles, et ükski teine Eesti treener pole tema arvates praegu valmis koondist juhtima. Tõsi, ka juhatuses kõlas hääli, et juhul kui me kohe sobivat välismaist treenerit ei leia, tahaksid ka nemad pöörduda tagasi arutelu juurde, kas mitte kaaluda veel teisi eestlasest kandidaate, kuid usun, et need hääled olid pigem vähemuses,» lisas Pohlak.

Rüütli leping jalgpalliliiduga kehtib kalendriaasta lõpuni ja ehkki ta pole enda sõnul alaliidu tehnilise direktori ametit pidava Kivisillaga veel sel teemal täpsemalt suhelnud, on mõlemal poolel soov koostööd mingis vormis jätkata.