Laskesuusatajate suured küsimused: kes ei saa olümpiale, kust leida määrdemehe palk?

Kristel Viigipuu, Grete Gaim ja Darja Jurlova laskesuusatamise koondise hooajaeelsel pressikonverentsil. Foto: Andres Haabu

«Vormi timmimisel pole meil võimalik tulega mängida, seepärast on tipp rihitud Sotši olümpiaks. See ei tähenda muidugi seda, et MK-etapid poleks olulised – vastupidi, eriti tähtsad on need meie naistele, kelle seas käib olümpiale pääsemise nimel väga tihe konkureerimine,» sõnas Eesti laskesuusatamise koondise peatreener Maris Cakars algavast hooajast rääkides.

Eestil on õigus saata Sotši olümpiale viis mees- ja neli naislaskesuusatajat. Kuna meestest on neli koondislast üsna selgelt paigas, saavad põhitegijad rahulikult valmistuda nelja aasta tähtsaimaks jõuprooviks. Viienda koha täidab aga keegi noortest. Naiste neljale kohale on aga viis pretendenti ja näiteks eile ei osanud Cakars sellest seltskonnast kedagi eelistada.

Selgeid liidreid pole

«Selge on see, et iga kord peab üks naine jääma kõrvale MK-etapilt ja lõpuks ka olümpialt,» märkis peatreener. «Kuigi meil oli Soomes esimene kontrollvõistlus ja selle põhjal pandi paika esimestel MK-etappidel osalejad, pole praeguse seisuga meil väljakujunenud 1. ega 5. numbrit.»

MK-sarja avalöök antakse juba pühapäeval Rootsis Östersundis segateatega. Eestit esindab seal nelik Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu, Indrek Tobreluts ja Kauri Kõiv. MK-etapp jätkub alles järgmisel nädalal ning selleks ajaks sõidavad Rootsi suusakeskusesse ka Roland Lessing ja Daniil Steptšenko ning Grete Gaim ja Darja Jurlova. Seejuures jõuab Steptšenko koos MK-etapilt eemale jääjatega osaleda nädalavahetusel Idres toimuval IBU karikavõistlusel.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni peasekretäri Kristjan Oja sõnul pandi esialgne koondis paika enne aastavahetust toimuvaks kolmeks MK-etapiks. Samas ei tähendavat see seda, et näiteks naiskonnast välja jäänud Johanna Talihärmi jaoks oleks olümpiarong ära sõitnud. «Enne Prantsusmaal toimuvat kolmandat etappi vaatame üle, kas mõnda IBU karikal alustanud sportlast oleks vaja tuua MK-sarja,» märkis Oja. «Olümpiakohtade jagamisel on veel tähtis roll ka detsembri lõpus toimuvatel Eesti meistrivõistlustel ja jaanuaris sõidetaval kolmel MK-etapil. Koondise osas peab saama kõik selgeks 20. jaanuariks.»  

Juba aastaid püsib Eesti laskesuusatamisekoondise naiskonnas kaks leeri – kogenud Kadri Lehtla harjutab omapäi ning peatreener Cakarsi sõnul pole tal naiskonna kõige kogenuma liikme ettevalmistuse kavast aimu. Sportlane temaga oma plaane ei jaganud. Noorematest tüdrukutest koosnev nelik treenib aga ühtse koondisena.

Nüüdseks tippspordist loobunud Eveli Saue ja Lehtla poolt varasematel aastatel palju kriitikat saanud Cakars on olukorraga harjunud ega näe selles probleemi. «Tundub, et Kadri jaoks on eraldi harjutamine hea. Meie asi on aga rõõmustada iga sportlase üle, kes suudab näidata häid tulemusi,» leidis ta.  

Noorte neidude areng

Vahepeal Sparta spordiklubi murdmasuusatajatega ühes pundis harjutanud Lehtla viibis eile juba Östersundis. Ta kinnitas, et on püsinud tervena ning treeningud on kulgenud tagasilöökideta. Hooaja avavõistluselt ei oska ta aga midagi oodata.

«Vorm peaks paranema hooaja keskel, seepärast ei oska ma esimeselt võistluselt midagi oodata,» rääkis Lehtla. «Treeninguteks olen saanud abi alaliidult ning tugevalt pingutades olen saanud asjad ära teha. Viimases treeningulaagris olin koos laskmistreener Asko Nuutineniga ja vähemalt tema jäi minu praeguse seisuga rahule.» Ta lisas, et on jõudnud ka juba harjuda uue püssikabaga. Vahetus oli hädavajalik, kuna vana kaba läks katki.

Hoopis rohkem oli Cakarsil infot ülejäänud nelja naise kohta. «Ma loodan, et kõik need noored tüdrukud teevad arengus korraliku hüppe,» sõnas ta ja lisas, et esialgu on neidudel tegemist konkurentsist tekkivate võistluspingete taltsutamisega. Lehtla suhtus aga konkurentsi positiivselt, nentides, et see peaks arengule kaasa aitama.   

Koondise meesperes on kõik palju rahulikum. Kui ei juhtu midagi erakordset, on olümpiapilet käes neljal mehel: Tobrelutsul, Lessingul, Kõivul ja Steptšenkol. Hooajaeelse kontrollvõistluse põhjal tõstis oma aktsiaid Kalev Ermits, kuid noori mehi on veelgi. «Koondise liidrid on teada, aga me ei saa enne starti kunagi ette ütelda, kes neist saab kõrgeima koha, nii halvas seisus me pole,» sõnas Cakars.

Peatreeneri sõnul sõltub väga palju tehnikast. Kahe hooaja vahel vahetasid paljud koondislased relva, kuid nüüdseks peaksid olema kõik oma laskevahendiga kohanenud. Olulisel kohal on ka suuskade ettevalmistus. Eesti koondist aitab kolm määrdemeest. Samas on viimases treeningulaagris seltskonnaga liitunud soomlase Juha Kankkuneni saatus lahtine, kuna Tallinna Sadama toetuseta jäämise järel haigutab tema palgafondi real tühjus.

«Kõige kergem oleks kolmandast hooldemehest loobuda, kuid seda püüame vältida. Meie asi on pakkuda sportlastele parimat teenust,» rääkis Oja.