Avamereregati pooleli jätnud Eesti purjetaja: see oli romuralli, mitte võistlus

Jaanus Tamme. Foto: Eesti Purjelaualiit

Purjetaja Jaanus Tamme, kes startis Prantsumaalt Douarnenez'ist oma 6,5 meetri pikkuse Mini 650 klassi ühemehepurjekaga enam kui 4000-miilisele üle-Atlandi sooloregatile, otsustas üliränkade ilmaolude tõttu üle ookeani viivast teisest etapist loobuda. Tamme kirjelduse kohaselt olnuks tormidest räsitud alusega ookeani ületamine võrreldav enesetapuga.

«Ma praegu ei pane kuupäevi, kellaaegu ega midagi, aga annan edasi puhta emotsiooni... see, mis selle Transatiga toimus, oli räme raju andmine,» kirjutab Tamme oma Facebooki lehel. «Enne starti tegin veel Biskaial 500 miili nonstop kvalifikatsiooni lisa n-ö Transati soojenduseks.

Ootasime mitu nädalat starti, sest üle Atlandi puhus kogu aeg 40-60 knotsi (sõlme – toim). Üks laks vist jõudis Eestini ka, kus seda nimetati tormiks. See, mis seal toimus, sellel nime pole. Start lükati edasi, sest puhus 25-30kn... Lõpuks ei kannatanud enam oodata ja start anti, kui Raz de Seini vahel puhus 30kn.

Douarnenez’st sain hästi minema... ümber nuki Biskaiale oli õudus... laine ca 6-7 meetrit, hoovus risti... kõrval meestel maste lendas pilbasteks... pidurdada ei saa, ainult edasi täiega... läbi laine, üle laine, lainest alla kukkudes, igatepidi... üks sõidab eest ära, teised järele... kiirus ja oht kasvab iga sekundiga... ja nii peame Lanzarotele välja põrutama... püsisin esikümnes... kui krüssuks läks... 10.-15. koht, seal vahet pole... tõmbasin põhja poole, sest nii oleks veel vihasema tuulega otse Sadasse saanud (vahepeal teavitati, et Lanzarote sõit on annulleeritud, kuna Finisterre juures läheb tuul liiga rajuks, ja vahefiniš on Sadas).

VHF levist juba väljas, ei kuulnud, et üle Finisterre tuleb kohe 50kn laks... suvalt sain kontakti ühe teise Miniga, kes mu koordinaati kuuldes ütles, et ouhshiiit!... tõmba kohe tagasi, sest saatelaevadelt tuli käsk lõunasse hoida, varju, varju, varjuda... mõtlesin, et mis võistlus, kui ei lubata ookeani vabalt kasutada, aga mingi ohutunne ikka alles, hakkasin pautima ikka lõunasse... samal ajal puhub nagu pöörane ja meeletud lained... ööl ja päeval vahet pole... toimima pead kogu aeg ja täiega... sööma, jooma, s*ttuma, magama... täielik loomastumine...

Lõpuks anti läbi VHF-i teade, et tuleb kuhu iganes varjuda, mis iganes sadamasse, aga kohe sisse! Läksin Gijoni mega swell'iga... samas kuuled, et keegi kuskil ümber läinud, põhja läinud, dismastinud vms... Gijoni peitu ja kohe. Gijonist nädala pärast edasi Sadasse, sest nüüd antakse start hoopis sealt...

Valisin jällegi päeva, mil tuul 25-30kn... Ümber Finisterre lihtsalt ei saanud Sadasse sisse... laine oli vastu... laine, mis jooksis üle Atlandi otse Finisterresse... samal ajal jälle kuuled läbi VHFi, kuidas kellelgi kiil läks, ümber käis, mast, või roolid või ise üle parda lendas... Ümber Finisterre proovisin kolmel korral eri aegadel kahe päeva jooksul... lõpuks varjusin Mora kaubasadamas, kus teised Minid juba ees... seal pidi ankrus või poi peale panema... maale ei saanud... järgmine päev edasi...

Morast välja sõites saime kolme kutiga 47kn näkku koos rahega... Lendasime tagasi Morasse varju... allatuules läbi lainete... kõrval kutt käis külili ja kajut vett täis... jäi must pikalt maha, aga sai püsti ja hiljem Moras kohtusime... Istusime poi peal kolm päeva... maa peale ei saanud... kõike tegime poi peal kuni sobiliku ilmaga (30kn laine ja tuul vastu) hakkasime Sadasse põrutama.

Ma väljusin Morast ühe itaallasega viimasena ja ta tõmbas hoopis Gijoni ja ütles, et talle aitab... mina aga läksin Sadasse... Finisterrel vaikis tuul maha ja laine jäi... peksis kaljudesse... asi kippus ohtlikuks... mulle tuldi kaatriga järele ja veeti sadamasse ca 20 miili mööda ookeani... muidu oleks vastu kaljusid pilbasteks... Sadasse jõudsin oma räsitud alusega õhtul... teised olid juba eelmisel päeval korraliku tuulega sisse saanud.

Kaldale jõudes sain teada, et start on järgmisel hommikul ja otse üle Atlandi Guadeloupe’i... Lanzarotel peatust ei tehta... Portugali rannikul puhub tõenäoliselt jällegi ca 35kn, gust'idega kuni 40kn... Kanaaride juures pidi vaikima... ütlesin, et kui start on hommikul, siis mingu... mingu... lasku käia...

Ise hakkasin riskianalüüsi tegema ja jõudsin järeldusele, et see saab olema rohkem romuralli kui võistlus... niigi olid juba pooled pilbasteks, paadid vatti saanud ja start samuti ebavõrdne, sest need, kes kaks nädalat tagasi juba Douarnenez’i stardis tükkideks sõitsid, olid kokkulapitud tükid Sadasse toonud ja ise saanud teiste asemel kaks nädalat puhata.

Istusime meestega ja otsustasime, et see kõik hakkab absurdseks kiskuma... võiksime siinsamas kuskilt kaljuservalt hüppeid teha – kes ellu jääb, on sangar, kes ellu ei jää, on märter ja kõik kõvad mehed... oluline on meil aga säilitada kainet meelt, mitte lasta seda adrenaliinil lahustada ja teha otsus... mina otsustasin, et peale seda möllu ei saa enam paadis kindel olla... Selleks, et minna, oleks mul vaja vähemalt nädal, et kõik korda teha ja üle kontrollida... teistest kõige vähem puhanud ja üle Atlandi nii ei võistelda.

Õhtul saatsin ametliku teate, et 787 on mängust väljas... hommikul sain teada, et neid, kes juhtme välja tõmbasid, oli veelgi…Hiljem mängu jälgides sain aru, et õige otsus... üks sõber tõmbas Portugali rannikul nosedive’i ja pilpad taga – favoriit, kõige kõvem kuju... nüüd istub Lanzarote’il... Teisel sõbral kiil alt ära, paat põhjas ja teda ennast tõmmati kaubalaevale – mees, kes võitnud kahe aasta jooksul pea kõik võistlused...

Kõige parem seeriapurjeka kutt käis ümber. Paat põhjas ja mees kuskil kaubalaeval, praegu vist Tuneesias. Kõik kutid paatidest ilma... Üks kõige ilusama Finot’ disainiga sõitev mees jäi magama ja tõmbas Kanaaride kaljudesse sisse ja pilbasteks... hea, et elus... Maste läks nagu muda.

Need, kes praegu jätkavad ja kohale jõuavad, kummardus neile... Aga kas see on võistlus? Võiks niisama kokku leppida, et ootame kõige hullemat ilma ja tõmbame siis üle lombi, kes ellu jääb, on võitja, kes katkestab, on võitja, kes põhja läheb, on võitja, ja nii tegelikult ongi!» lõpetas Tamme.