Nool, Jaanson ja Tõniste: Veerpalu kohtuvõidu nimetamine aasta spordihetkeks on kohatu

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Veerpalu.
Andrus Veerpalu. Foto: Mihkel Maripuu

Nool, Jaanson ja Tõniste nõuavad, et Veerpalu «õigeksmõistmine» eemaldataks Eesti aasta spordihetke konkursilt.

Olümpiamedalistidest riigikogu liikmete Erki Noole, Jüri Jaansoni ja Toomas Tõniste arvates ei tohiks Andrus Veerpalu võit spordikohtus olla ETV ja EOK korraldatud konkursi «Eesti aasta spordihetk» nominent. «Oleks tegu advokaatide konkursiga, siis küll, aga Veerpalu juhtum, mis pole ilmselt veel lõplikult lahendust saanud, on aasta spordisündmuseks ebakohane.»

Läinud nädalal lähetas medalivõitjate kolmik ERRi juhatuse esimehele Margus Allikmaale järgmise kirja: «Meieni jõudnud informatsiooni kohaselt osaleb ERR konkursil 2013. a. spordisündmuse (Eesti aasta spordihetk) tiitlile ka Andrus Veerpalu «õigeksmõistmine» Rahvusvahelise Spordiarbitraaži poolt tema vastu esitatud dopingusüüdistuse asjas. Arvestades nimetatud otsuse sisu, esitatud kahtluste iseloomu ja nimetatud nominatsiooni pedagoogilist tähendust ning kõlapinda, peame nimetatu lülitamist konkursil osalevate sündmuste nimistusse kohatuks ja palume see nimekirjast välja arvata.»

Nool selgitas, et ETV reklaamid, mis kutsuvad valima aasta spordisündmust, riivasid nii tema, kolleegide kui paljude tuttavate hinge. Kusjuures nominentide esitlus algab just Veerpaluga. «See ei ole sünnis,» põrutas Nool. «Vaatasin ise, kuidas Nikolai Novosjolov ja Julia Beljajeva epeevehklemise maailmameistreiks krooniti. Sellist pooltundi ei pruugi Eesti spordis enam kunagi tulla. Võimas! Isegi Eurospordi kommentaator oli vaimustuses, et mis toimub, milleks pisike Eesti võimeline on. Ja nüüd me võrdsustame kuldse pooltunni advokaatide kohtuvõiduga.»

«Mul pole midagi Veerpalu vastu,» lisas Nool. «Aga ETV ja EOK peaks vaatama laiemalt, milline sõnum ühiskonnale saadetakse, mida rõhutatakse. Spordikohtu otsus on just nii kirjutatud, et igaüks loeb sealt välja seda, mida tahab. Ühtede jaoks on Veerpalu puhas, teiste jaoks kahtlused jäävad.»

Kohtuotsuse ebaselgust toonitas ka Tõniste, kes kuulus aastaid Eesti Antidopingu juhatusse.

Tõniste: «Otsuses ei ole öeldud, et Veerpalu ei tarvitanud dopingut. Protsess ju jätkub. Pole mõtet teha sündmust sellest, mis võib peagi lõppeda katastroofiga. Kui WADA saab kasvuhormooni testi piirmäärad paika – selle nimel tehakse kõvasti tööd ja ollakse lõpusirgel –, siis on karta, et Veerpalu näit piirmäära ületab.»

«Mitmed minu klubis treenivate laste vanemad ja ka paljud spordikauged inimesed on tulnud kurtma, et nad ei saa aru, mis toimub,» rääkis Nool. «Nad leiavad, et ETV on Veerpalu juhtumit esile tõstes läinud üle võlli. Saan aru, et kaks aastat kestnud protsess sai positiivse lahenduse – Veerpalu pääses süüdistustest ning tema medalid jäid alles. Tore. Unustame selle ebameeldiva juhtumi ja lähme eluga edasi. See polnud spordisündmus. Vehklejate võit, Eesti jalgpallikoondise viik Hollandiga, korvpallikoondise EMile pääs oli, Veerpalu kohtulahend ei olnud. Selle sündmuse määramine nominentide hulka ületab hea maitse ja eetilise piiri. Ja kui see sündmus võitjaks osutub, kas siis Veerpalu läheb lavale ja peab kõnet? Tahaks näha.»

Ka Tõniste leiab, et juristide kemplemine ei kuulu spordi kilda. «Dopingutarvitamine – ma ei mõtle siinkohal isegi Veerpalu juhtumit – on must plekk spordi juures ja seda ei tohiks võimendada. Advokaatide head tööd on kohatu võrrelda vehklejate, jalgpallurite ja korvpallurite suursaavutusega.»

Tõniste lõpetab jutuajamise tõdemusega, et ehk eemaldab ETV Veerpalu õigeksmõistmise konkursi «Eesti aasta spordihetk» nominentide nimekirjast. «Paljud saavad aru, et see sündmus ei sobi sinna, ja loodetavasti annab meie kolme kiri ETV-le aluse otsuse tegemiseks.»
-------------------------------------------------------

ETV ja EOK: ajame õiget asja!

ERRi sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer ning EOK peasekretär Siim Sukles leiavad, et Andrus Veerpalu kohtuvõit oli sedavõrd emotsionaalne sündmus, et peab olema konkursi «Eesti aasta spordihetk» nominent.

Kaljuveer rõhutab, et valik tehti EOKga kahasse. «Meie pakkusime välja nominendid, EOK vaatas üle ja jäi nõusse. Ja miks ei pidanud Veerpalu juhtum nimekirjas olema? Mis sellest, et lahing peeti kohtusaalis. Kas see ei puudutanud rahvast? Kas see polnud spordisündmus, mis mõjutas ja kõnetas, võib-olla ka lõhestas ühiskonda?»

Teisalt leiab Kaljuveer, et riigikogu liikmed ei peaks sekkuma sõltumatute ajakirjanike töösse: «Nominendid olid ajakirjanike valik. Erki Nool ja teised võivad oma suhtumist väljendada nii, et Veerpalu kohtuvõidu poolt ei hääleta.»

EOK president Neinar Seli taandas end kogu protsessist: «Mina nominentide valimisega ei tegelenud. Minu arvamus kõlab: juhtum on tundlik, pidanuks settima ja mina poleks seda nominendiks valinud.»

EOK peasekretär Siim Sukles seevastu selgitas, et rahvale antakse valida emotsioone pakkuvat spordisündmust, mida Veerpalu õigeksmõistmine kahtlemata oli: «Ühele pakkus see positiivseid, teisele negatiivseid emotsioone, aga pakkus. Samal määral kui Nikolai Novosjolovi kullavõit ja Konstantin Vassiljevi värav. Mina taunimisväärset ei näe. Ja see pole riigikogu liikmete määrata, mida rahvas võib valida, mida mitte.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles