Nüüd aga vaadakem ja võrrelgem, mida tegi see mees Rocki vastu Tartus.
Minuteid vaid 17, punkte vaid 5, visked vaid 6/1, vabavisked 2/2. Kas tal oli lihtsalt halb päev? Oh ei, Tanel Kurbas võttis algusest peale (ja teised loomulikult aitasid) selle mehe kaitses nii kinni, et Pavlicevicil – ja temaga koos ka kogu Viini meeskonnal – oli mänguisu korralikult rikutud. Üks mees võib palju teha, aga ühe mehe puudumine võib ka palju rikkuda.
Eelnev näide illustreerib ju seda põhitõde, et korvpallimäng – ja eriti edukas mäng – algab kaitsest.
Tegelikult illustreerivad seda väidet ka Rocki viimase kümne mängu endale visata lastud punktid (60, 66, 65 – Södertälje, 79, 62, 67, 63 – Ventspils, 59, 60 – Viin, 65). Kui paljude Eesti satside vastu pole see teab kui eriline saavutus, siis Balti liigas ja eriti eurosarjas on see vaieldamatult kõva sõna. Rock on kaitses vastaste oskused selgelt läbi hammustanud ning viimastes mängudes on kaitses enam-vähem korralikult hakkama saanud ka uus leedukas Vilmantas Dilys.
Omal ajal rääkisid mitmed treenerid, et seda mängu ei saa mängida sirgete jalgade ja lödide sõrmedega. Loodetavasti räägivad tänased treenerid sedasama.
Esimene tähendab eelkõige korralikku kaitsemängu, teine aga pidevat valmisolekut rünnakul söödud – ükskõik kui hullud need ka pole – korralikult kätte saada. Tänapäeval tähendab see sõrmede jutt aga ka seda, et korvi alt peavad pikemad mehed palli pealt suruma. Kindlasti pole see vaid efektne mäng, eelkõige on see kindla peale punktide äratoomine, sest otsustavates mängudes võib igal punktil olla võidu või kaotuse kaal.