Ravimiamet on valmis kahtlaste arstide tuvastamisel dopingukütte igati aitama

FOTO: SCANPIX

SA Eesti Antidoping nõukogu liige Kristjan Port, kes hakkab juhtima sportlastele keelatud aineid vahendanud Vitali Bernatski lugu uurivat komisjoni, arvas, et niinimetatud dopinguretseptivabrikuid eksisteerib teisigi ning need tuleks üles leida. Ravimiamet on valmis dopingukütte igati aitama.

Bernatski ostis tellimiskirja alusel apteegist retseptiravimeid, mis sisaldasid dopingaineid – kasvuhormooni ja EPOt –, ning müüs neid enda sõnul sportlastele. Ka koostanud ta atleetidele dopingu manustamise plaane ning teinud paaril juhul ka süste. Mõistagi raha eest.

Pordi kinnitusel olevat säärane täisteenus ehk abi keelatud ainete hankimisel ja tarvitamisel jõusaalirahva seas levinud ning ta ei julgeks väita, et teatud arstid ei abista ka nn olümpiasportlasi.

Eesti Antidopingu sihtasutust juhtinud spordiarst Mihkel Mardna ei tahtnud nimetada Bernatski tegevust retseptivabrikuks, kuna polnud asjaoludega täpselt kursis. «Ent kui tal on tõesti ette näidata 40 arvet, mis tõestavad dopingainete ostmist, siis on tegu hirmuäratava kogusega.»

Mardna selgitas, et iga arst, kel on vastav õigus, võib välja kirjutada igat retseptiravimit, kuid teoorias peab tal olema ka patsient, kes seda ravimit vajab, ja haiguslugu. «Varem, paberretseptide ajastul, oli raske ülevaadet saada, kuid nüüd on kõik jälgitav – kes milliseid ravimeid ja kui suurtes kogustes välja kirjutab. Terviseametil oleks lihtne statistikat teha.»

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp teatas Postimehe küsimustele vastates, et nende asutus on Eesti Antidopingut alati valmis aitama.

Raudsepp selgitas, et retseptiravimite müük on Eestis reguleeritud ning neid saab apteegist vaid retsepti alusel: «Kuritegelik arst on, vaatamata praegu ilmsiks tulnud juhtumile, harv nähtus. Ravimid, mida kõnealune arst teadaolevalt kasutas, olid Eestis retseptiravimitena registreeritud ja ta sai need legaalsest apteegist. Eeldame siiski, et ravimid määratakse eesmärgipäraselt, kuid nende väärkasutust välistada ei saa.»

Ravimiamet korraldab järelevalvet apteekide tegevuse üle ja kui selgus, et Vitali Bernatskil pole õigust tervishoiuteenust osutada, talle enam ravimeid ei väljastatud, rääkis Raudsepp. Arstide üle järelevalvet ravimiamet aga ei tee. «Retseptide väljakirjutamise põhjendatuse hindamine on terviseameti ülesanne.»

Bernatski väljakirjutatud ravimite kohta ütles Raudsepp järgmist: «Somatropiini (kasvuhormooni) kasutas 2012. aastal Eestis hulgimüügiandmetele tuginedes iga päev ligikaudu sada inimest ja erinevaid epoetiine (EPO) 600–700 inimest. Somatropiin on meditsiinis näidustatud täiskasvanutele, kellel on kasvuhormooni puudus, ning lastele, kellel on kasvuhormooni puudusest tingitud kasvupeetus. Epoetiinid on näidustatud kroonilisest neerupuudulikkusest tingitud aneemia raviks dialüüsipatsientidel.»

«Arst saab kasutada Eestis müügiloaga ravimeid, ta saab neid tellimislehega tellida apteegist või kirjutada välja retseptiga,» jätkas Raudsepp. «Arst vastutab ravimite kasutamise ja vastava arvestuse pidamise eest (iga ravimi kasutamine peab olema dokumenteeritud kas tervisekaardis või haigusloos). Seega peab arst teadma, et kui tegemist on näiteks sportlasega või on patsiendil muu vastunäidustus, pole nende ravimite kasutamine lubatud. Tervisekaart või haiguslugu ongi need dokumendid, mille järgi saab arsti tegevuse üle järelevalvet teha. Kellele ravimid apteegist on väljastatud, seda saab näha konkreetses apteegis. Retseptide alusel väljastatud ravimite kohta saab infot haigekassast. Apteegis peab retseptide andmeid ja tellimislehti säilitama kaks aastat.»

Port avaldas lootust, et koostöös vastavate ametitega on võimalik dopingutohtreid välja peilida: «Tuleb paika panna teatud ravimite väljakirjutamise piir, mille ületamisel muutub arst kahtlaseks, ja siis teda lähemalt kontrollida.» 

Tagasi üles