/nginx/o/2013/12/19/2706302t1hd244.jpg)
Kahevõistluskoondise liidrite vendade Kail ja Han-Hendrik Piho olematu hüppevorm teeb suusarahvale muret. Nad pole kordagi kvalifikatsioonist edasi pääsenud ega saa seetõttu ka MK-punkte koguda. Kui asjad nii jätkuvad, saavad talve teises pooles maailma karikal osaleda nelja asemel vaid kaks meie kahevõistlejat. Ülejäänud peavad leppima kontinentaalsarjaga, mis suurendaks märgatavalt kulusid ning kust on raske end MK-le murda.
Hetkeseisuga on MK-sarjas Eestile eraldatud kaks riiklikku ja kaks personaalset kohta mulluse juunioride MMi medalistidele Han-Hendrik Pihole ja Kristjan Ilvesele. Tänavuse MMi järel nende kohad kaovad, kuid kui Ilves pääseb taas poodiumile, võib ta oma tagasi võita. Han-Hendrik juunioride tiitlivõistlustel vanuse tõttu osaleda ei saa.
«Kõige hullem, mis juhtuda võib, on see, et saame MK-sarja vaid kaks kohta, kuid sportlastele ei kompenseerita kulusid,» selgitas Eesti suusaliidu alajuht Roomet Pikkor.
«Lootsime, et teenime korralikult punkte ja säilitame neli kohta, aga me pole veel ühtki silma pähe saanud. Ma ei tea, mis aasta lõpus saama hakkab. Praegu tasutakse kahe sportlase ja treeneri reisimise, elamise ja toitlustamise kulud MK-etappidel. Ise maksame juurde ja seetõttu saame pidada korralikku tiimi, kuhu kuulub lisaks määrdemees ja füsioterapeut. Kui aga tohime starti saata vaid kaks kahevõistlejat, siis ei teagi, mida teha.»
Pikkori sõnul on kontinentaalsarjas, kus võistleb Saksamaa, Norra, Austria ja teiste riikide teine ešelon, tase väga kõrge ja sealt MK-sarja murda keeruline. Hooaeg on jagatud nelja perioodi ja iga perioodi lõpus saavad kõigest kolm parimat startida edaspidi MK-l.
Eesti koondises on kummaline see, et kolmas ja neljas number – Ilves ja Karl-August Tiirmaa –, kes mullu MK-punktidele ei jõudnud, hüppavad mis hullu. Ramsau paarissprindis olid nad kahe peale kokku maailma parimad. Mäel töötab nendega koondise peatreener Tambet Pikkor. Paraku ei jõua mehed sõita. «Ilves on kõigest 17 ja peab veel liha luudele kasvatama,» selgitas Pikkor. «Tiirmaa murdis suvel jalaluu ning ei saanud piisavalt treenida. Aga mõlemad on võrreldes mullusega edasi läinud. Murdmaatreener on koondisel Kalmer Tramm.»
Pikkori juhendamisel Pihod paraku ei harjuta, vaid otsustasid sügisel palgata treeneriks vend Matsi, endise suusahüppekoondislase.
«Ärge otsige Pikkorite ja Pihode vahelist konflikti,» tõrjus Mats Piho alustuseks. «Saame omavahel kenasti läbi. Jah, faktide järgi on Pikkor maailma parim kahevõistlejate hüppetreener, kuid ühele sobib üks, teisele teine. Kail ja Han otsustasid pärast kahte hooaega Pikkori käe all minna teist teed ja minuga koostööd teha, esialgu aasta. Nad arvasid, et järgnevat kümmet hooaega silmas pidades on nii parem.»
Mats Piho sõnul on temagi kesiste hüppetulemuste pärast mures. «Kail peaks tegelikult hüppama küll ja kvalifikatsioonist rahulikult edasi pääsema. Kuid eks tal ole kõvad pinged peal. Nii Kuusamos kui Lillehammeri suurel mäel tegi ta kaks korralikku proovihüpet, kuid otsustaval hetkel põrus. Han-Hendrikuga on asi ühene – tal tuli põhitehnikat muuta, sest füüsilised võimed lubavad lennata sama kaugele kui Ilves ja Tiirmaa. Töö on alles pooleli.»
Tambet Pikkor kinnitas, et sügisel leidsid Pihod tõesti, et ta polevat suurem asi hüppetreener.
«Mis seal ikka, see mind ei häiri, küll aga tõsiasi, et poisid ei lenda,» ohkas Pikkor. «Mats Pihol on suusahüpetest ja treeningutest teine nägemus. See pole kriitikana öeldud. Vaated on lihtsalt erinevad. Näen, et Pihode tehnika on kõvasti muutunud, aetakse teist rida. Jah, nende jalad on saanud palju tugevamaks, ent sellest ei piisa, kui pole tunnetust ja teravust. Loodame, et asjad lähevad paremaks.»
Suusaliidu peasekretär Jaak Mae rääkis, et sügisel oli kahevõistlejatega pikk ja tõsine koosistumine, mille järel anti Pihodele vabad käed: «Usaldust treeneri vastu ei saa vägisi peale sundida. Muidugi oleme mures, sest olümpia on ukse ees, kuid kui lubasime neil oma treeneri käe all harjutada, siis nii ka jääb. Hooaja järel vaatame edasi.»
/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)