Kõrged ootused viivad treeneritelt ameti

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andre Villas-Boas pidi sel nädalal oma ametist loobuma.
Andre Villas-Boas pidi sel nädalal oma ametist loobuma. Foto: Reuters/ScanPix

Viies koht Inglismaa kõrgliigas? Parim võiduprotsent 1899. aastal asutatud klubi ajaloos*? Inglismaa Premier League’is 7. kohta hoidva Tottenham Hotspuri peatreeneri Andre Villas-Boase saatuse otsustasid selle nädala alguses hoopis teised arvud – 100 miljonit naela, 0:6 ja 0:5. Esimene märgib suvel uute mängijate ostmisele kulutatud raha, ülejäänud kaks aga kaotusi vastavalt Manchester Cityle ja Liverpoolile.

Viimase skooriga jäädi pühapäeval koduväljakul Liverpoolile alla ning järgmisel hommikul teatas Tottenhami juhtkond, et klubi ja Villas-Boase teed lähevad lahku – hoolimata sellest, et veel pühapäeva õhtul teatas portugallane: «Võtan kaotuse eest vastutuse enda peale, kuid ma pole allaandja.» Kas Villas-Boase karjääri võib tõesti lugeda ebaõnnestunuks või said portugallasele saatuslikuks tänapäeva tippjalgpallis tavaks kujunenud liialt kõrged ootused ja klubiomanike kannatamatus?

Suure viisiku kannul

Daily Telegraph toob välja asjaolu, et suvel Gareth Bale’i astronoomilise 85 miljoni naela eest Madridi Reali müünud ja seejärel meeskonda tervelt seitsme hinnalise mängijaga täiendanud Tottenham on rahalistelt võimetelt alati Inglismaa jalgpalli praeguse «suure viisiku» ehk Manchester City, Manchester Unitedi, Arsenali, Chelsea ja Liverpooli sabas sörkinud. Londoni suuruselt kolmanda klubi sissetulekud on eelmainitud konkurentidest märkimisväärselt väiksemad, samuti jäädakse neile selgelt alla palgakulu arvestuses. Seega näivad Spursi mullune viies koht ja praegune positsioon – ollakse 7. kohal, kuid ühe tabelirea võrra kõrgemal asuval Newcastle Unitedil on sama palju punkte – igati loogilised.

Samas on Inglismaa kõrgliiga tippude suur eesmärk alati olnud pääs nelja parema hulka ehk Meistrite liigasse. Spurs on saanud seda rõõmu maitsta küll vaid korra, neli aastat tagasi, kuid sestpeale on Meistrite liigast väljajäämist loetud läbikukkumiseks. Tormilise suve järel pidanuks olema selge, et kõigi uute mängijate hästi toimivaks masinavärgiks liitmine nõuab poolest hooajast enamat.

Portugallase ja päev varem sule sappa saanud West Bromwich Albioni juhendaja Steve Clarke’i vallandamise valguses torkab teravalt silma, et Euroopa tippliigades tänapäeval enam treeneritele naljalt eksimisvõimalust ei anta. Ent kui senise hooaja jooksul on pidanud juba uue töö otsima Inglismaal viis, Itaalias neli, Saksamaal kolm ja Hispaanias kaks juhendajat, siis kõik teised peale Villas-Boase on tol hetkel asunud oma meeskonnaga tabeli viie viimase hulgas.

Sama ahnelt nagu kangutati kohalt Villas-Boast, nõuab Inglismaa meedia näiteks juba ka Manchester Unitediga hooaega ebaõnnestunult alustanud David Moyesi peanahka.

Kõnekas fakt: Inglismaa kõrgliigas on vaid Arsenali loots Arsène Wenger ja Newcastle’it juhendav Alan Pardew olnud ametis kauem kui kolm aastat.  Üle kahe aasta on õnnestunud ametis püsida ka West Hami peatreeneril Sam Allardyce’il ja Cardiffi juhendaval Malky Mackayl, kõigi teiste klubide peatreenerite staaž jääb aga kahest aastast napimaks.

Kloppile antakse aega

Treeneriameti aina heitlikumat olemust peegeldab aga kõige ilmekamalt fakt, et Inglismaa neljas tugevaimas liigas pallivast 92 meeskonnast on viimase nelja aasta jooksul juhendajat vahetanud tervelt 89! Viimase aasta jooksul on seda teinud koguni 50 klubi – enam kui pooled.

Sugugi parem ei ole pilt Hispaania kõrgliigas, kus 20 meeskonnast tervelt 15 on saanud selle aastanumbri sees uue peatreeneri. Kõige kauem on ametis olnud Getafe juhendaja Luis Garcia Plaza – alates 2011. aasta juunist. Itaalia kõrgliigas on tänavu ametisse asunud seitse meest ning staažikaimate peatreenerite tiitlit hoiavad enda käes alates 2010. aasta juunist Atalantat juhendav Stefano Colantuono ja AC Milani juhendaja Massimiliano Allegri.

Saksamaal ollakse sellega võrreldes suisa kannatlikud, sest Jürgen Klopp on saanud Dortmundi Borussiat ja Torsten Lieberknecht Braunschweigi Eintrachti juhendada koguni 2008. aasta maist saadik. Samas on just Klopp ideaalne näide, kuidas oma käe järgi meeskonda vooliv treener suudab selle paari kohanemisaasta järel tõsta märkimisväärsetesse kõrgustesse.

* Arvesse on võetud vähemalt kümne mängu jagu ametis olnud treenereid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles