Klubi Tartu Maraton üritused pakuvad mitmekülgseid sportimisvõimalusi ega lase tekkida rutiinil. Läbi aasta toovad igas vanuses spordisõpru liikuma nii jooksmine, rattasõit, suusatamine kui ka rulluisutamine.
Maraton on mõnus ja jõukohane
Varem lähtus klubi põhimõttest pakkuda rahvale spordisündmusi ja võimalust end rajal proovile panna, 2008. aastast seati tegevussuund harrastussportlase kesksemaks ning rõhutatakse enam emotsionaalset külge ja positiivseid tundeid.
Eesmärk tuua üha rohkem inimesi tervisespordi juurde ongi kandnud vilja: klubi Tartu Maraton üritused löövad järjest osalejarekordeid. Näiteks tänavuse suusamaratoni vastu oli huvi nii suur, et osalejaile tuli kehtestada piirarv ja maratonipääsmetest sai järelturul kuum kaup. Rekordarv spordisõpru võttis tänavu osa ka jooksumaratonist. Ürituste kasvav populaarsus esitab ka korraldajaile üha suuremaid nõudmisi.
Spordisõbrad on kaasa tulnud korraldajate sõnumiga, et maratoni läbida on mõnus ja kõigile jõukohane tegevus, sellega saab hakkama ka tagasihoidlikumalt treeninud inimene. Maraton sisaldab palju positiivset – maraton on rahvapidu. Maratoni läbimine annab vitaalsust igas eas – liiguvad kõik!
Neliküritus
Klubi Tartu Maraton pakutavate eriilmeliste spordisündmuste näide on Tartu neliküritus. Seda korraldatakse aastast 1983. Algusaastail kandis see nime Tartu kolmiküritus, mille alla kuulusid Tartu maraton, Tartu sügisjooks (2000. aastast Tartu jooksumaraton) ja Tartu rattaralli. 1998. aastal korraldati esimene Tartu rattamaraton, aga sarjaga ühines see alles aastal 2000.
Nii otsustatigi 2000. aastast korraldada nelja võistluse sarja ehk Tartu neliküritust. Ent sel aastal jäi lumepuudusel ära suusamaraton ja seetõttu ei peetud ka nelikürituse arvestust, reaalselt sai seda teha 2001. aastast.
Nelikürituse eesmärk on motiveerida inimesi sportima aasta ringi ja osalema klubi Tartu Maraton korraldatavatel üritustel. Viies sündmus – rulluisumaraton – praegu (veel?!) nelikürituse arvestusse ei kuulu.
Lipulaev
Klubi Tartu Maraton lipulaev on aastast 1960 korraldatav Tartu maraton. Väikese algatusgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tipparvud pärinevad aastast 1986, mil registreerus umbes 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu.
Uute aegade saabudes ja idapiiri sulgemise järel on osavõtt mõnevõrra väiksem. Rahvusvahelise kõrgtasemel korraldatava suusamaratoni kuulsus toob nüüd aga osavõtjaid maailma eri nurkadest. Et suusatamine sõltub palju ilmaoludest, on osavõtjate arv aastati veidi kõikuv, ulatudes enamasti üle 4000. Tänavu finišeeris 6193 suusatajat. Pikemale, 63 km distantsile registreerus koos eliitsuusatajatega 5053 spordisõpra, kellest jõudis finišisse Elvas 4780. Lühemale, 31 km rajale registreerunud 2520 sõitjast ületas finišijoone 1413.
Klubi Tartu Maraton on suutnud end suusamaailmas tõestada ka laiemalt. Aastal 1994 Worldloppeti sarja liikmeks saades on pidevalt püütud tõsta ürituste korraldamise taset, mis on kaasa toonud osalejate suure tunnustuse ja hulga suusatajaid välisriikidest. Aastail 1999–2004 oli Tartus ka Worldloppeti sarja peakorter.