Millised on lahendused? Kultuuriministeeriumi asekantsleri Tõnu Seili sõnul jõuti teisipäeval riigi, olümpiakomitee ja suuremate alaliitude ümarlaual selleni, et vähemalt treenerite tasustamisega tekkinud probleemile paistab lahendus. Eelkõige puudutab see praeguse süsteemi järgi 3.–5. taseme treenereid, kelle toetuseks eraldab riik alaliitude kaudu kindla summa, mis peaks leevendama treeneritele stipendiumite asemel palga maksmisega kaasnevat maksukoormust.
Seil ei soovinud summa suurust avalikustada, kuid kinnitas, et vastavad arvutused on tehtud. Postimehega vestelnud allikate väitel võib vajaminev summa küündida viie miljoni euroni.
Käsipallitreener Kalmer Mustingu hinnangul pole asjale selline lähenemine õige. «Mis saab sellisel juhul madalama tasemega, alles alustavatest treeneritest?» püstitas ta küsimuse. «Ma ei näe, et näiteks pallimängualadel tuleks pidevalt juurde ülemäära palju noori treenereid. Selline otsus võib muuta olukorra veelgi hullemaks.» Seili hinnangul peaks see aga ärgitama madalama kvalifikatsiooniga treenereid ennast harima.
«Vähemalt esimene samm saab sellega astud ja jalg ukse vahele surutud. Tegelikult tegutseme juba selle nimel, mis saab aastal 2020,» ütles Seil, viidates sellele, et ministeerium ei istu, käed rüpes. Ta kinnitas, et mõistab ka probleeme, mis tekivad näiteks kohtunike tasustamisel ja tippmeeskondade ülalpidamisel, kui stipendiume enam ei maksta.
Näiteks kohtunike tasustamine pole ainult pallimängude probleem. Kergejõustikus peab ühel võistlusel olema kaasatud suur kohtunike brigaad. Kuuldavasti ongi kohtunike tasustamisel kaalumisel erisus, mis lubab neile maksta tasu päevaraha abil.
Tippmeeskondade jaoks pole aga lahendust leitud. Ottenderi hinnangul pole kõiksugu riiklikud toetused jätkusuutlikud, hoopis tähtsam oleks muuta seadusi, et ettevõtetele ei kaasneks spordiklubide toetamisel lisakulutusi. Samas pidas ta õigeks, et profisportlase kombel treenivad sportlased ja neid abistavad inimesed saaksid oma tegevuse eest töötasu.
Juhul kui midagi ei muutu, ennustatakse tipptasemel pallimängu lõppu. «Sellisel juhul pole tippspordi tegemine mõeldav,» nentis Läll. «Läheme ajas 15 aastat tagasi, kui nädala lõpus tuldi kokku ja mängiti.» Musting lisas: «See tähendaks puhast amatöörsporti. Kui riik seda soovib, on see üllatav.»