Pallimänguklubid jätkavad stipendiumite maksmist

Selveri võrkpalliklubi juht on veendunud, et kui pallimänguklubid peavad tulevikus tasuma mängijate palkadelt kõik maksud, muutuvad meeskonnad amatöörlikuks.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi maksuamet on võtnud kolm spordiklubi stipendiumite, õigemini seoses sellega ameti silmis tekkinud maksuvõla tõttu pihtide vahele, jätkavad Eesti pallimänguklubid treenerite ja mängijate tasustamist senise skeemi järgi. Vestlustes mitme klubi esindajatega kostis nagu ühest suust, et nende hinnangul tegutsetakse kehtiva seaduse järgi.

Klubidele annab julgust teadmine, et Martin Reimi jalgpallikool on tugevate juristide abil kaevanud maksuameti kohtusse. Usutakse, et vähemalt seni, kuni asja menetletakse, ei hakata ka uusi näidishukkamisi korraldama.   

«Oleme arvamusel, et täidame kehtivat seadust, seepärast pole me hakanud ka mängijate lepinguid muutma,» tunnistas Tartu Ülikooli Spordiklubi korvpallidivisjoni juht Andres Ottender. Samas lisas ta, et ootab olukorra selginemist, kuna praeguses seisus pole seadus kõigi jaoks üheselt mõistetav. «Klubid loevad seadusest välja üht, maksuamet teist.»

Ottender loodab, et Reimi ristikäik viib lõpuks välja riigikohtuni, kus antakse klubide senisele tegevusele hinnang ning kogu seadust muudetakse nii, et see oleks üheselt mõistetav.

Tallinna Selveri võrkpallimeeskonna tegevjuhi Oliver Lälli arvates on stipendiumite maksmise ümber kerkinud probleem üldse arusaamatu. «Näiteks meie meeskonnas on vaid kaks meest, keda võib pidada vaid võrkpallist elatuvateks mängijateks. Ülejäänud on noored mehed – miks me ei tohiks neile stippi maksta?» küsis ta.

Mis saab treeneritest?

Eesti pallimänguklubide lipulaeva Kalev/Cramo mänedžer Kaarel Sibul oli samuti veendunud, et juristide abil koostatud mängijate stipendiumilepingud vastavad kehtivale seadusele. Seepärast ei näe ta praegu põhjust midagi muuta. Stipendiumite maksmist jätkab ka Eesti tugevaim käsipallimeeskond Põlva Serviti.

Kuigi pallimänguklubid pole palgasüsteemi muutmisele tõsiselt mõtelnud, pole neil muutustest pääsu. Rahandusministeeriumis on koostamisel tulumaksuseaduse muutmise seadus, mille üks osa puudutab ka spordiklubides ja alaliitudes makstavaid stipendiume. Teisisõnu tähendab see, et praegusel kujul saab stipendiumite maksmine lõpu. Reimi võitluse tähtsus seisneb selles, et maksuamet ei hakkaks uurima klubide eelmiste aastate tegusid.

Millised on lahendused? Kultuuriministeeriumi asekantsleri Tõnu Seili sõnul jõuti teisipäeval riigi, olümpiakomitee ja suuremate alaliitude ümarlaual selleni, et vähemalt treenerite tasustamisega tekkinud probleemile paistab lahendus. Eelkõige puudutab see praeguse süsteemi järgi 3.–5. taseme treenereid, kelle toetuseks eraldab riik alaliitude kaudu kindla summa, mis peaks leevendama treeneritele stipendiumite asemel palga maksmisega kaasnevat maksukoormust.

Seil ei soovinud summa suurust avalikustada, kuid kinnitas, et vastavad arvutused on tehtud. Postimehega vestelnud allikate väitel võib vajaminev summa küündida viie miljoni euroni.

Käsipallitreener Kalmer Mustingu hinnangul pole asjale selline lähenemine õige. «Mis saab sellisel juhul madalama tasemega, alles alustavatest treeneritest?» püstitas ta küsimuse. «Ma ei näe, et näiteks pallimängualadel tuleks pidevalt juurde ülemäära palju noori treenereid. Selline otsus võib muuta olukorra veelgi hullemaks.» Seili hinnangul peaks see aga ärgitama madalama kvalifikatsiooniga treenereid ennast harima.

«Vähemalt esimene samm saab sellega astud ja jalg ukse vahele surutud. Tegelikult tegutseme juba selle nimel, mis saab aastal 2020,» ütles Seil, viidates sellele, et ministeerium ei istu, käed rüpes. Ta kinnitas, et mõistab ka probleeme, mis tekivad näiteks kohtunike tasustamisel ja tippmeeskondade ülalpidamisel, kui stipendiume enam ei maksta.

Mis saab kohtunikest?

Näiteks kohtunike tasustamine pole ainult pallimängude probleem. Kergejõustikus peab ühel võistlusel olema kaasatud suur kohtunike brigaad. Kuuldavasti ongi kohtunike tasustamisel kaalumisel erisus, mis lubab neile maksta tasu päevaraha abil.

Tippmeeskondade jaoks pole aga lahendust leitud. Ottenderi hinnangul pole kõiksugu riiklikud toetused jätkusuutlikud, hoopis tähtsam oleks muuta seadusi, et ettevõtetele ei kaasneks spordiklubide toetamisel lisakulutusi. Samas pidas ta õigeks, et profisportlase kombel treenivad sportlased ja neid abistavad inimesed saaksid oma tegevuse eest töötasu.

Juhul kui midagi ei muutu, ennustatakse tipptasemel pallimängu lõppu. «Sellisel juhul pole tippspordi tegemine mõeldav,» nentis Läll. «Läheme ajas 15 aastat tagasi, kui nädala lõpus tuldi kokku ja mängiti.» Musting lisas: «See tähendaks puhast amatöörsporti. Kui riik seda soovib, on see üllatav.» 

Tagasi üles