/nginx/o/2009/10/26/256858t1ha9ab.jpg)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper lõpetas Saaremaa kolme päeva jooksu korraldajate suhtes kaks ja pool aastat tagasi alustatud menetluse, sest diskrimineerimiskahtluse kohta ei olnud piisavalt tõendeid.
Saaremaa jooksuvõistluse korraldajatelt langes rassismiskahtlustus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saaremaa kolme päeva jooksu asjas diskrimineerimise tuvastamise menetlus lõpetati seoses ebapiisavate tõenditega ning kuna võrdõigusvoliniku kantseleisse ei pöördunud pikema aja jooksul ühtegi sportlast, kes oleks väitnud, et teda on diskrimineeritud,» ütles Sepper Jooksuportaalile.
Saaremaa kolme päeva jooksu korraldajad Tõnu Vaher ja Helen Jürjo ei soovinud menetluse lõpetamise kohta Jooksuportaalile kommentaari anda. Mingisugust teadet nad endi väitel menetluse lõpetamisest saanud ei ole. Viimati pöördus Jürjo menetluse kohta päringuga soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole 2012. aastal, kuid siis ei tulnud sealt mingisugust vastust.
Mari-Liis Sepper paneb spordivõistluste ja teiste meelelahutusürituste korraldajatele südamele, et võrdse kohtlemise põhimõtte järgi ei tohi osalejate või esinejate kutsumisel, neile stipendiumi või toetuste, sealhulgas Eestisse tulemiseks antava rahalise või muu abi andmisel või osalemistingimuste seadmisel teha inimestel vahet nende nahavärvuse või rahvuse ehk etnilise päritolu järgi. «Iga isiku taotlust peab vaatama individuaalselt. Rahvuse, nahavärvuse või päritoluriigi geograafilise asukoha järgi otsuste tegemine võib viia ebavõrdse kohtlemiseni,» rõhutas Sepper.
Soolise võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper algatas Tõnu Vaheri ja Helen Jürjo suhtes menetluse 2011. aasta septembris. Volinik nõudis jooksu korraldajatele saadetud kirjas selgitusi, mis asjaoludel on nad tagasi lükanud Aafrika riikidest pärit jooksjate osalemispalved ja miks nad leiavad, et jooksjate tegelik eesmärk on saada sissesõiduluba Euroopa Liitu. Menetluse alustamine šokeeris toona Tõnu Vaherit, sest ta ei osanud aimatagi, et Musta Mandri jooksumeeste osalemistaotluste tagasilükkamist võidakse seostada rassismiga. Tema ainus motiiv oli vältida võimalikke probleeme, mille eest hoiatasid teised kogemustega suurvõistluste korraldajad ja jooksumaailma köögipoolt tundvad inimesed.