Tartu Rock – hästi kokku pandud pusle

Rocki pusle eripalgelised killud – (vasakult) leedulane Vilmantas Dilys, ameeriklane Vincent Simpson ja tartlane Marek Doronin. Foto: Kristjan Teedema

«Usaldan oma mängijaid, nad on mõistlikud mehed, kes ei hakka mingi jamaga tegelema. Mängijad on omakorda hakanud tänu võitudele ka mind usaldama, sest nad näevad, et treeneri langetatud otsused toovad edu. Samas tuleb meil jalad maas hoida ja jälgida, et edu ei muudaks meid liiga enesekindlaks,» rääkis Tartu Rocki korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe.

Kunagise viskekahuri juhendatav meeskond on üle mitme aasta esimene Eesti korvpalliklubi, mis pääses rahvusvahelises sarjas teisele etapile ning püsides sealgi võidulainel, püüab pääsu EuroChallenge’i sarja kohamängudele.

Veel mullu kevadel koduse meistriliiga finaalis viimaste aastate valitsejale Kalev/Cramole 0:4 kaotanud ja õnnetus seisus olnud meeskond oli Kullamäe ja tema abiliste jaoks justkui suur pusle, mida tükk tüki haaval kokku panna. Pärast viimase killu õigele kohale asetamist avanes selge ja kvaliteetne pilt.

Kullamäe hinnangul tugineb kohati üsna nauditav mängupilt meeskonnas valitsevale heale õhustikule. «Usun, et korvpallimeeskonna edu sõltub paljuski sellest, kuidas mängijad omavahel sobivad,» märkis Kullamäe, kelle hoolealused on võitnud eurosarjas kuus mängu järjest. «Kusjuures võrdselt oluline on sobivus palliplatsil ja garderoobis. Kui meeskonnas on saavutatud selline ühtsus, jääb ülejäänu juba treenerite tööks. Tunnen heameelt, et oleme saanud kokku sellise pundi!»

Viis olulist täiendust

Tänavuse hooaja eel läbis Rock uuenduskuuri ning elu on näidanud, et uute mängijate valikul pandi täppi. Olgem ausad, Eestis pole korvpallimeeskonda, kes ei tahaks oma ridades näha mitu aastat Itaalias veetnud Janar Taltsi. Kullamäel on Eesti koondise ühe tugitalaga aga oma eriline suhe: «Janar on Rockis varemgi mänginud ja teab siinset tausta väga hästi. Olen temaga siin koos mänginud, isegi võistlusreisidel ühes toas elanud ja võin öelda, et meil on väga hea suhe. Janariga on hea olla ühes meeskonnas.»

Koduse pearivaali Kalev/Cramo ridadest tuli Tartusse Eesti koondise tagamees Gert Dorbek. «Meeskonda oli hädasti vaja tugevat võitlejahinge ja Gert on just selline mees. Tema puhul polegi punktid kõige olulisemad, vaid tähtis on just võitluslikkus,» märkis Kullamäe. Koondise tasemel on ka Dorbek kuulunud Kullamäega ühte meeskonda.  

Korvpall algab paljuski mängujuhist. Veel mullu Pärnus pallinud nooruslik leedulane Augustas Peciukevicius on mees, kes sobib Tartu mängujoonisesse ideaalselt.

«Augustas on toonud meeskonda nooruslikku särtsu. Ta on nagu noor Giorgi Tsintsadze, kellega kunagi ise koos siinsamas Tartus mängisin,» hindas Kullamäe ja viitas kohe, et 22-aastasel leedulasel on ka väärikas vahetus. «Vincent Simpson on mängujuhi vahetusmehena väga korralikul tasemel. Kindel ja rahulik kuju,» polnud ta kiitusega kitsi.

Viimase killuna asetus oma kohale leedulasest tsenter Vilmantas Dilys, kes vahetas välja hooaja alguses seda rolli täitnud, ent ise lahkuda soovinud Uroš Lukovici. «Vilmantas tõi meeskonda heas mõttes nahaalsuse ja senisest hoopis erineva mängustiili,» kiitis Kullamäe.

Kõik uued tulijad on hästi sobitunud meeskonda jäänud vanade olijatega. Oma roll on viimasel eluaegsel tartlasel Marek Doroninil, 39-aastasena taas heasse vormi tõusnud Valmo Kriisal, tänavu arengus sammu edasi teinud Tanel Kurbasel ja Timo Eichfussil ja pärast vigastust taas vormi koguval Joosep Toomel. Seega on Kullamäe käsutuses kümme meest, keda võib igas olukorras platsile usaldada.     

Kuigi praegu paistab Rockis kõik ilus, polnud nende hooaja algus sugugi nii roosiline. Balti liigas saadi mõned valusad kaotused ja eurosarjagi alustati kahe valusa allajäämisega. Kullamäe sõnul võttis sisuliselt uuel meeskonnal koostöö klapitamine aega, ent ta viitas ka hooaja alguses meeskonda tabanud šokile – sisuliselt korraga langes rivist kolm tagameest.

Õnne peab ka olema

«Augustas Peciukevicius, Gert Dorbek ja Valmo Kriisa on kõik sellised mängijad, kellel meie meeskonnas kindel ja selge roll. Nende korraga puudumine tekitas pingeid ja lõi vibra sisse nii mängijatel kui ka treeneritel,» meenutas Kullamäe. «Olnuks neist kasvõi üks mees olemas, alustanuks me kohe paremini.»

Samas on Kullamäel põhjust meenutada veel ühte väga rasket hetke, mis lõppes aga loteriivõiduga. Talve hakul teatas esialgu põhitsentriks toodud Uroš Lukovic, et ei taha enam Tartus olla ning otsustas lahkuda. Talle asendust otsides kuulsid tartlased, et leedulaste Nevežises on rasked ajad ja mängijad otsivad uusi võimalusi. «Dilys oli kohustustest vaba ja nõustus meile tulema. Usun, et nüüd pole tal põhjust seda sammu kahetseda,» leidis Kullamäe. «Seega oli meil ka omajagu õnne!»