Kui kõik seitse Eesti koondisse pürgivat epeenaist oleks eilsele pressikonverentsile kaasa võtnud tiitlivõistlustel võidetud medalid, saanud kokku 46 auhinnast koosneva kuhja. Julia Beljajeva oli mullu maailmameistriks tulles Eesti edetabeli neljas. Mis tähendab, et igaüks seitsmest võib olla järgmine tšempion. «Võibki!» nõustus Kristina Kuusk. «Unistama peab, ja meie tase ongi nii kõva.»
Kuus vehklejat hakkavad Euroopa MK-etappidel võitlema selle nimel, et pääseda naiskonda ja tiitlivõistlustele ehk nelja parima sekka. Märtsist lisandub neile praegune juunior Katrina Lehis.
Kuldne Beljajeva (21), muide, on Lehisest kõigest kaks aastat vanem. Mis tähendab, et üleminek juunioride klassist ei pruugi alati võtta aastaid.
«Ei pruugi tõesti,» nõustus Lehis (19), kes on meniskilõikusest paranemas ja valmistub tasapisi juunioride EMiks ja MMiks. «Samas ei ole ma kindlasti ka pettunud, kui 21-aastaselt veel maailmameister pole. Kõik tuleb omal ajal. Või natuke hiljem. Esmane eesmärk on juuniorikarjäär edukalt ära lõpetada ja seejärel end Eesti naiskonda murda.»
Tõsine ähvardus maailma parimalt juuniorilt. Mida arvavad veteranid, kui nii võib Irina Embrichit ja Kuuske kutsuda?
Kuusk (28): «Tore, et meil on nõnda tugev järelkasv, see sunnib veelgi rohkem pingutama.»
Embrich (33): «Hea, et noored üritavad. Samas ei mõtle ma veheldes sellele, kas keegi tõukab mind koondisest välja või mitte. Mõtlen vastasele ja võidule.»
Oleks siis vaid Lehis, kes koondislasi ähvardab.
Julia Oleinik (24) tahab kunagist kohta nelja hulgas taastada: «Praegu teevad põlved häda, ei luba täie jõuga treenida, ent kui need varsti korda saan, siis...»
Nelli Paju (23) tunnistas, et vanemad koondislased on ta kenasti vastu võtnud: «Kõik on sõbralikud ja toetavad.»
Erika Kirpu (21): «Lähim eesmärk on teha kõvasti trenni, panustada spordile ja leida enesekindlus. Töötan tuleviku nimel. Edetabelipunkte ma ei jälgi, sest neid tuleb hea tulemusega piisavalt.»
Vaevalt julgeb keegi öelda, et mõni neist epeeneidudest ei võiks olla järgmine maailmameister.
«Vehklemises ei saa kindlasti maailmameistrit ennustada,» tõdeb Kuusk. «Hea õnne korral on kõik võimalik. Olen igal aastal paremaks läinud ning pole patt vaadata kõrgemate kohtade poole. Unistada tuleb. Aga ka õnne on vaja. Teinekord oled heas vormis, kuid vastu tuleb äärmiselt ebasobiv vastane. Viimased aastad on näidanud, et vehelda ma oskan, nüüd tuleb õppida igas olukorras hakkama saama.»
Räägime siin medalitest, aga selja tagant ründab hulk koondisekohta ihkavaid noori. Mis siis, kui nad veteranid tiimist välja lükkavad?
Kuusk: «Siis nii ongi. Selline on sport.»
Epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma, kes tuleb järgmisena maailmameistriks?
Kaaberma: «Lehis. Juunioride MMil. Täiskasvanute hulgas? Neli meie naist. Kes naiskonda pääsevad. Tegelikult hoiaksin ma ninasid pigem maas kui taevas. Vehklemine on vehklemine, täna võidad, homme kaotad. Olen seda oma nahal tundnud. Tööd tuleb teha, siis tulevad ka tiitlid.»