Vennad Pihod: Pikkorid tegid meiega külmalt 1:0

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Olümpiaedetabeli Eesti esinumber Kail Piho oli see, kes asjatundjate otsusel olümpiakoondisest välja jäi.
Olümpiaedetabeli Eesti esinumber Kail Piho oli see, kes asjatundjate otsusel olümpiakoondisest välja jäi. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

«Nüüd saime selle eest, et otsustasime oma tiimi teha,» põrutas olümpiakoondisest välja jäetud Kail Piho vend Han-Hendrik. «Vennad Pikkorid – nad juhivad Eesti kahevõistlust – tegid vendadele Pihodele üks-null ära.»

Kõik sai alguse üleeile õhtul, kui Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) saatis Eesti alaliitu teate: võtame teilt neljast olümpiakohast ühe ära. Vabandage.

Esmaspäeval avaldatud FISi ametlikus dokumendis oli kirjas, et Eesti kahevõistlejad saavad Sotši lähetada neli kahevõistlejat ning sellega osaleda ka meeskonnavõistlusel. Minejad olnuks vennad Pihod, Karl-August Tiirmaa ja Kristjan Ilves. Paraku unustas FIS venelastelt küsida, äkki tahavad ka nemad meeskonnaga kaasa lüüa. Muidugi tahtsid! Venemaal kui korraldajariigil on soovi korral automaatselt pääs kõigile võistlustele.

Kes ei lenda, see Sotši ei saa

Kuna mängudel saab võistelda vaid 55 kahevõistlejat, tuli kolm Venemaa sportlast nimekirja pressida – üks pääses mängudele edetabeli alusel – ja kohad võeti Eestilt, USA-lt ja Šveitsilt. FIS ei suutnud põhjendada, miks just need kolm riiki kannatasid, aga see selleks. Eesti Suusaliit pidi eile esitama olümplaste nimekirja, seega paluti kahevõistluse komiteel keegi neljast sportlasest maha kriipsutada.

Alakomitee korraldas välkkoosoleku ja tegi otsuse: koju jääb Kail Piho.

«Tegutsesime vastavalt statuudile ning määravaks sai peatreener Tambet Pikkori sõna,» selgitas suusaliidu alajuht Roomet Pikkor. «Kail pole hüppemäel end lendama saanud ja see saigi talle saatuslikuks.»

Kail sai otsusest teada eile hommikul Tehvandil hüppetreeningule minnes. Pettumus oli määratu. «Mina oma talupojamõistusega asjast aru ei saa,» ohkas Kail. «Olümpia­edetabelis, mis hõlmab kahte viimast hooaega, olen eestlastest pikalt parim. Tänavuses reitingus olen vend Han-Hendriku järel teine. Tänavu olen saanud paremuselt teise tulemuse MK-sarjas. Aga ei midagi.»

MK-punktid pole tähtsad

Pihode treenerist vend Mats küsinud Roomet Pikkori käest, milles asi. «Pikkor teatas, et ei tähtsustaks Tšaikovski etappi, kus ma 16. ja 18. koha sain. Jah, ma pole tänavu olnud mullusel tasemel, aga ikka ei uskunud, et nii ära tehakse. Kuulsin, kuidas asjad käisid. Roomet Pikkor valmistas eile õhtul ette paberid, kus oli näha, et ma pole sel talvel just tihti kvalifikatsioonist edasi saanud, ja saatis need alakomitee rahvale. Otsustajatele tehti asi väga lihtsaks ja selgeks, kes tuleb välja jätta.»

Han-Hendrik Piho arvates ei lähtunud otsustajad reaalsusest, vaid statistikast: «Kas tõesti võib asja tundev inimene kahelda, kes on suuteline sõitma Sotšis välja parima koha? Mõistagi Kail! Õnnestumise korral võiks ta tõusta väga kõrgele.»

Sõtta ei kavatse vennad Pihod minna – «me ei taha oma alale halba» –, kuid leiavad, et nendega käituti ebaõiglaselt.

«Vennad Pikkorid tegid vendadele Pihodele üks-null ära,» arvas Han-Hendrik.

«Tegelikult pole me Roometiga viimasel ajal suhelnud, on erimeelsusi,» lisas Kail. «Ajame alaliiduga asju läbi peasekretär Jaak Mae. Ta on tõsine mees, temaga saab asju ajada.»

Pärast treeningut läks löödud Kail kodumetsa närve rahustama. «Kui asjad ei muutu ja me neljandat meest Sotši ei saa, lähen ära suusapuhkusele ja naastes asun taas trenni lõhkuma. Tahan tõestada, et otsustajatel polnud õigus.»

Tagasi üles