«Eks ikka leidub hulle, kes tähelepanu tahavad, ja kust seda veel nii kergelt saada kui mitte olümpiamängudelt,» nentis Sotši sõitva Eesti delegatsiooni juht Martti Raju terrorismiohu kohta. Lõppeval nädalal said mitme riigi olümpiakomiteed e-posti teel ähvardusi, kuid Eesti delegatsioon pole end terrorismiohust hirmutada lasknud ja Sotšis erilisi turvameetmeid rakendada ei kavatse.
Veebruaris algavad Venemaal XXII taliolümpiamängud, mille eel on sportlaste asemel fookusesse kerkinud turvameetmed ja võimalik terrorismioht. Punase häirekella panid helisema eelmise aasta lõpul Lõuna-Venemaal Volgogradis toimunud kaks terrorirünnakut, mille eest vastutuse võtnud rühmitused ähvardasid rünnata ka olümpiat.
Terrorioht ei ole midagi uut
Kui ohvriterohked terrorirünnakud jäid eelmise aasta lõppu, siis käesoleval nädalal avalikustasid mitme riigi olümpiakomiteed, et on saanud e-posti teel ähvardusi. «Informatsioon on õige, kahjuks,» tunnistas esimesena ähvarduskirja saanud Ungari Olümpiakomitee peasekretär Bence Szabo.
«Kiri, mis oli kirjutatud nii vene kui ka inglise keeles, tuli Ungari Olümpiakomitee meili peale ja seal ähvardati meie delegatsiooni Sotšis terroriaktidega. Nad ütlesid, et me peaksime pigem koju jääma,» lisas Szabo.
Pärast Ungari avaldust tuli ilmsiks, et samasuguseid ähvarduskirju on saanud ka Sloveenia, Slovakkia, Saksamaa, Itaalia ja USA olümpiakomitee. Korraldajamaa olümpiakomitee kinnitas seejärel, et muretsemiseks ei tohiks põhjust olla.
«Ma arvan, et see on lihtsalt provokatsioon. Soovitame oma kolleegidel neid ähvardusi mitte tõsiselt võtta, neile pole vaja tähelepanu pöörata,» teatas Venemaa Olümpiakomitee president Aleksandr Žukov.
Neljapäeval lõplikult kinnitatud Eesti delegatsiooni õnneks ähvardatud pole. «Meie sellist meili saanud ei ole,» kinnitas eestlaste delegatsiooni juhtiv Raju. «Ausalt öeldes pole me sellest ka rääkinud ega üldse keskendunud võimalikele turvaprobleemidele.»
Eesti loodab korraldajatele
Seekordne Eesti lipu kandja Indrek Tobreluts, kes sõidab oma viiendatele olümpiamängudele, kinnitas samuti, et suurvõistluse eel keskendutakse ikka sportlikele muredele, mitte võimalikule terroriohule.
«Mulle ei ole see kordagi pähe tulnud,» tunnistas Tobreluts. «Eks sellised mured on kõikide mängude eel olnud: ka Salt Lake City mängude eel oli terrorirünnakute oht väga suur,» meenutas Tobreluts 2002. aastal USAs toimunud olümpiamänge, mis olid kavas kõigest viis kuud pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid New Yorgis.
Ka Raju kinnitas, et terroriohu rõhutamine olümpia eel ei ole midagi uut. «Salt Lake City eel olid meetmed ka väga karmid ja samuti hulluti 2012. aasta Londoni suveolümpial, kus olid püssimehed igal pool. Seekordsed mängud ei erine turvanõuete poolest varasematest.»
Rahvusvahelist tunnustust ihkav Venemaa teeb loomulikult kõik, et varasemate olümpiamängude korraldust üle trumbata: Washington Post avaldas, et venelased panevad mänge turvama umbes 60 000 sõdurit ja miilitsat, mis tähendab, et ühe sportlase kohta on Sotšis koguni 24 turvatöötajat.
Raju sõnul on venelased mängudeks valmistunud korralikult ja Eesti delegatsioon terroriohuks eraldi valmistuma ei hakka. «No mida me teha saaksime? Me ei hakka ju inimesi õpetama, kuidas kaevikutesse hüpata,» lisas Raju.
Ka kogenud olümplane Tobreluts kinnitas, et liigseks muretsemiseks põhjust pole. «Mina usun, et Eesti delegatsioon ei pea eraldi valmistuma ja korraldajaid võib usaldada. Loomulikult ei ole keegi kunagi sada protsenti kaitstud, aga loodame parimat. Kindel on see, et võimaliku ohu pärast ei jää ükski asi tegemata ega kuhugi minemata,» ütles Tobreluts.