/nginx/o/2014/02/03/2794112t1h959e.jpg)
Norra lumelaudur Torstein Horgmo, keda peetakse pargisõidus üheks kuldmedalisoosikuks, kukkus Sotšis Rosa Hutori lumelauapargis asuval võistlusrajal treenides ning toimetati haiglasse.
Norra medalilootus kukkus Sotšis rängalt ja murdis rangluu
/nginx/o/2017/01/06/6231287t1h8223.jpg)
3. veebruar 2014, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26-aastane Horgmo proovis õnnetust pealt näinud koondisekaaslase Staale Sandbechi sõnul lihvida rasket trikki. «Nägin, et ta libastus torul ja kukkus päris karmilt. Trikk, mida ta üritas teha – switch hardway backside 270 – on üks raskemaid, võib-olla isegi kõige keerulisem trikk. Ta läks hüppelt üle torule, kui õnnetus juhtus,» kirjeldas Sandbech AFP vahendusel.
Sandbech ei osanud esialgu öelda, kui raskelt Horgmo võis viga saada. «Kukkudes on see alati lahtine. Võid pealtnäha väga karmilt kukkuda ja kõik on korras, samas võib ka vastupidi minna. Aga ta on kõva viiking, loodetavasti on temaga kõik korras,» sõnas Sandbech.
Norra koondise juhi Thomas Harstadi sõnul oli Horgmo kukkumise järel teadvusel, kuid tundis valu. «Ta maandus näole ja paremale õlale,» sõnas Harstad. Horgmo on kolmekordne X-mängude võitja ning hoiab praegu World Snowboard Touri sarjas kolmandat kohta.
Paraku haiglast tulnud teadete kohaselt Horgmol siiski kuigi õnnelikult ei läinud - tal tuvastati rangluumurd, mis jätab norralase olümpialt eemale.
Horgmo õnnetuse eel jõudsid paljud sportlased Rosa Hutori rada ägedalt kritiseerida, nimetades seda liialt ohtlikuks. «Raja kallal tuleb tööd teha. Hüpped on liiga vägevaks ehitatud, sest korraldajad eeldasid, et lumi sulab, aga nii pole läinud,» lausus iirlane Seamus O’Connor, kes treenis Horgmo kukkumise hetkel samal rajal. «Praegu ei ole sõitjad olukorraga sugugi rahul.»
Ka austraallanna Torah Bright, kes võitis neli aastat tagasi Vancouveris rennisõidus kuldmedali, märkis, et paraku pole korraldajad küsinud nõu oma ala parimatelt. «Tean, et renni- ja pargisõidu puhul ei ole radade ehitamise juures olnud need, kes asja kõige paremini oskavad. Kui hüpped on korralikult tehtud, pole hullu, sest siin viibivad oma ala parimad, kellel ei tohiks rajaga kohanemisel raskusi tekkida. Aga kui hüpped pole õigesti ehitatud ja need omavahel ei klapi, on tegu kindlasti turvariskiga,» sõnas Bright.