Meresaar ja Teppan – konkurentsist, jonnimisest ja emotsioonidest

Veteran Argo Meresaar (vasakul) ja noor Renee Teppan võitlevad küll diagonaalründaja positsioonil mänguaja pärast, kuid saavad väljaspool palliplatsi igati hästi läbi. Foto: Margus Ansu

Tartu Bigbanki võrkpalliklubis on diagonaalründaja kohale kõva konkurents, mänguaja eest võitlevad tõusev täht Renee Teppan ja ülikogenud Argo Meresaar.

Kui viimased hooajad Tallinna Selveris mänginud 34-aastane Argo Meresaar sügisel Tartu meeskonnaga liitus, oli seal üks kõva mees diagonaalründaja kohal juba olemas. Mänguaja eest tuli võitlema hakata 20-aastase Renee Teppaniga.

«Oleme ausad, hooaja algus väga roosiline polnud. Renee tuli otse juunioride koondisest ning oli väga heas vormis. Pidin endale aru andma, et üks mees oli sügisel selgelt parem. Olen mõned korrektiivid teinud, ei saa kõike noortega samas mahus teha. Vinguma ja jonnima ma ei hakanud, tegin trenni edasi,» võtab Meresaar hooaja esimese poole kokku. Viimasel ajal on kogenud mängumees näidanud oma tavapärast taset ja saanud rohkem mänguaega.  

Teppani jaoks oli Meresaare tulek kohtumine iidoliga. «Enda mänguajale ma esimese asjana ei mõelnudki, pigem sellele, et üks suurtest eeskujudest on nüüd siinsamas ja temalt oleks väga palju õppida. Argo on selline mängija, et juba üksi tema kohalolek annab teistele teatud kindluse. Mina väljakutseid ei karda, ka eelmisel hooajal toodi mulle vanameister Eivo Žuravljovi näol siia konkurent ja sain hakkama. Konkurents on kahtlemata edasiviiv jõud,» kinnitab Teppan.

Emotsionaalsed mehed

Peatreener Andrei Ojamets näeb keerulises mänguaja jagamises ka positiivset. «Pikk on Pikk (Meresaare hüüdnimi – toim). Isegi kui ta platsil ei ole, kajastub tema autoriteet kõikjal. Hooaja algus oli raske, asjad ei tulnud ehk nii välja, nagu tema puhul on harjutud nägema. Minu jaoks on Meresaare esituste paranemine lisakäik, kui ühel ei lähe, tean, et teine mees on olemas. Nooremale mehele on Argo kohalolek kindlasti väljakutse, aga see on osa spordist. Renee saab juba Tartus kogeda sellist konkurentsi, nagu tavaliselt välisklubides on, mis on ainult positiivne,» räägib Oja­mets.

Mänguliselt on see võitluspaar üsna sarnane, just emotsionaalsuse poolest. Kui Meresaar on enda sõnul aastatega õppinud meeskonnas «duhhi» üleval hoidma, siis noorem pommitaja on selline loomu poolest.

Tihti saab väljakul vihale aetud härja moodi möirgav Teppan oma käitumise tõttu võrkpallihuvilistelt ka võtta, pole ju tuimavõitu eestlased harjunud oma tundeid nii valjult välja elama.

«Olen alati niisugune olnud. Praegu tunnen ka mingil määral kohustust, et pean selline äksi täis mees olema. Meenutades suvist juunioride MMi, kui suudad meeskonna üles kütta, juhtuvad imelised asjad. Mõni mees hakkab tegema selliseid liigutusi, et vaata ja imesta. Ka Andrei nõuab minult emotsionaalsust. Ei näe põhjust, miks peaksin end tagasi hoidma,» sõnab Teppan.

«Pealtvaatajatele tundub ehk tõesti, et Renee on liiga «härga täis». Aga see on tema loomuses ja seda ei saa pahaks panna. Kuigi vahel on tunne, et kohe lendab katus pealt ära, nii palju on emotsiooni sees,» kommenteerib Meresaar nooremat kolleegi. «Mulle heideti 20sena ette, et olen väljakul liiga tuim. Mänguline emotsionaalsus on aastatega tekkinud,» lisab ta.

Kuigi Meresaar üritab enda sõnul mitte liialt targutada, toob ta siiski esile ühe elemendi, mille kohta nooremale mehele nõu annab.

«Soovitaksin tal tugevat servi lööma õppida. Hüpet ja kätt tal on, aga lööb planeerivat. Kui ta tahab välismaale minna, siis tuleks tähelepanu pöörata sellele, et võiks lüüa väga tugevat hüppelt servi,» räägib Meresaar. «Üldiselt tundub, et Reneel on sihid paigas. Eelmine aasta oli siin vist natuke pulli ka tehtud, aga sel aastal pole küll talle ega teistele ühtegi etteheidet, et tööd ei tehtaks. Vanad on ikka spordimehed,» tunnustab Meresaar meeskonnakaaslasi.

Vabal ajal suhtlevad vabalt

«Argo on muhe mees. Trennis käib töö ja kõva andmine, aga muidu saame hästi läbi. Mingit vimma pole olnud, et kes mängib ja kes pingil,» sõnab Teppan.

«Alguses ehk Renee vaatas, et kes see siia nüüd tuli. Oleme selles osas sarnased, et vajame veidi sisseelamise aega, enne kui lähemalt suhtlema hakkame. Aga vestluspartneritena sobime päris hästi. Mingit pinget pole, et oleme nii otsesed konkurendid. Mulle tundub, et toetame mängus teineteist ehk rohkemgi kui teisi meeskonnakaaslasi, ükskõik kumb parajasti väljakul on,» kinnitab Meresaar.

Teppan meenutab sel hooajal saadud kaotusi, kus 2:0 eduseisust on mitu mängu ära antud, ka karikafinaalis TTÜga mängides.«Karikafinaalis oli mul 2:1 eduseisus mingi seletamatu tunne, et mäng oli juba kaotatud, kuigi olime juhtimas. Aga võib-olla see polegi väga halb, et sellised litakad hooaja esimeses pooles saime. Julgen meie meeskonda isegi kõige näljasemaks nimetada, meil on palju noori, kes pole veel ise põhitegijana klubivõrkpallis mitte midagi saavutanud,» usub Teppan.

«Meil on tõesti näljane tiim. Vaadates koosseisu, pole ju väga halb meeskond, tahaks midagi ikka saada,» ütleb Meresaar hooaja otsustavate hetkede kohta. Tahab ju Tartugi järgmisel aastal eurosarja mängida. «Eurosarja kohti on hetkel kõvasti vähem kui tahtjaid,» lisab ta.