Suur küsimus: kas Eesti Antidoping peaks üritama Andrus Veerpalu dopingulugu taasavada?
Eesti dopinguküttide kaks tõde
5. veebruar 2014, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui Rahvusvaheline Antidopinguagentuur WADA avalikustas oma kodulehel kasvuhormooni testi uued piirmäärad, mille järgi oli Andrus Veerpalu 2011. aasta jaanuaris antud dopinguproov positiivne, on sihtasutuse Eesti Antidoping poolt tulnud vastuolulisi teateid. Ilmselgelt pole selle organisatsiooni juhtide hulgas ühtset nägemust, kuidas kahekordse olümpiavõitja Veerpalu juhtumit edasi käsitleda.
Nõukogu ühe liikme, dopinguvastase võitluse võrdkujuks saanud Kristjan Porti hinnang oli selge juba möödunud neljapäeval: kuigi Veerpalu mõisteti spordiarbitraaži kohtus õigeks, on uute piirmäärade kehtestamise järel selge, et tegemist on dopingulooga, ning Eesti Antidopingu ülesanne on juhtum uuesti üles võtta. Seejuures pidas ta kõige olulisemaks Veerpalu taustajõudude – treener Mati Alaveri ja arst Tarvo Kiudma – tegevuse uurimist ja võimalikku karistamist.
Eile hommikul avaldas aga Eesti Antidoping pressiteate, milles nõukogu esinaine dr Eve Unt nimetas seni meedias levinud infot ennatlikuks. Ta rõhutas, et WADA avalikustatud uued piirmäärad pole veel ametlikult kinnitatud, kuna enne seda peab vastav artikkel olema aktsepteeritud rahvusvahelises eelretsenseeritavas teadusajakirjas.
Peale selle väitis Unt, et pall on WADA ja rahvusvahelise suusaliidu FISi käes, kellel on õigus juhtumit taasavada või mitte avada. «Kui nad otsustavad juhtumit mitte avada, aktsepteerib ka Eesti Antidoping seda otsust,» ütles Unt pressiteates. Teisisõnu ei pidanud Unt võimalikuks ega ka vajalikuks, et eestlased ise asja uuriksid.
Jaanalinnu kombed
Undi väide on risti vastupidine Porti senistele avaldustele, kus viidatakse, et olenemata teiste organisatsioonide otsustest, on Eesti Antidopingul kohustus asjaga tegeleda. Seega valitseb Eesti Antidopingu neljaliikmelises nõukogus, kuhu peale Undi ja Pordi kuuluvad ka EOK president Neinar Seli ja kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, kaks arvamust.
Teatud seltskond püüab kramplikult hoida kinni kahest detailist. Nad rõhutavad, et enne artikli avaldamist teadusajakirjas pole uued piirmäärad kehtivad. Seejuures püüavad nad jätta muljet, et artikli ilmumine pole kaugeltki kindel, kuna uute piirmäärade kehtestamisel tehtud teadustöö pole piisav. Lisaks püütakse igal võimalusel viidata asjaolule, et Eesti Antidoping ei saa selles loos ise midagi teha ning kui FIS ja WADA ei hakka juba ammu karjääri lõpetanud sportlase juhtumiga uuesti tegelema, on toimik suletud.
Sellised mõttekäigud oleksid sobivad emotsioonidest kantud tavalisele spordisõbrale. Paraku ei sobi jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine inimestele, kes on võtnud endale ametlikult rolli olla dopinguvastase võitluse esirinnas.
Tõsi on see, et WADA saatis möödunud reede viimastel tundidel riiklikele antidopinguagentuuridele kirja, kus märgitakse, et kaks päeva varem avaldatud kasvuhormooni testi piirmäärad saab kasutusele võtta alles pärast vastavasisulise artikli ilmumist. Samas kirjas seisab ka lause, et protsess, mille järele WADA ootab, saab lõpetatud paari nädala jooksul.
Teadusmaailma hästi tundvate inimeste sõnul ruttas WADA uute piirmäärade avalikustamisega lihtsalt sündmustest pisut ette ja reedel saadetud kirjaga tõmmati korrektsuse huvides korraks pidurit. Sisuliselt ei muutvat see midagi. Seda, et artikkel pärast retsenseerimist sootuks tagasi lükatakse, peetakse äärmiselt ebatõenäoliseks. Ka WADA ise õhutab oma kirjas riiklikke dopinguagentuure kasvuhormooni kasutamist näitavaid proove edasi koguma.
Tõsi on ka see, et pärast piirmäärade lõplikku kinnitamist – teisisõnu artikli ilmumist – on edasise käigu õigus proovivõtjal. Veerpalu dopinguloos on selleks FIS. Erinevad arusaamad valitsevadki selles, mis puudutab võimalust, et FIS pole juba ammu tippspordist taandunud sportlasega tegelemisest huvitatud.
Seli lubadus
Kuidas ja kas üldse sellisel juhul Veerpalu looga edasi minna? Eesti Antidopingu ülesanne on võidelda dopingutarvitamisega. Ja kui nad näevad, et sportlane on rikkunud reegleid, tuleb teha kõik juhtunu detailide väljaselgitamiseks. Isegi kui sportlase enda karistamine pole enam aktuaalne, nõuavad dopingureeglid, et tema abiliste tegevust uuritaks. Kogu loo mahavaikimine oleks kuritegelik.
FISi edasiste sammude teadasaamiseks saadab Eesti Antidoping järelepärimise. Postimehele teadaolevalt on Veerpalu staatuse kohta saadetud järelepärimine ka WADAsse.
Edasiste sammude ja otsuste juures pole vähetähtsad Eesti väiksusest tulenevad seosed. Seli ja Alaveri ammune sõprus pole uudis. Oma seos on uurimisega ka Undil – ta töötab Kiudmaga ühes asutuses. Vandenõuteoreetikutele annab hoogu ka fakt, et Seli ja Unt said Eesti Antidopingu nõukogu liikmeteks alles sügisel, vahetades seal välja sponsorite esindajana nõukogu juhtinud Valdur Laidi ja endise tippsportlase Toomas Tõnise. Undi valimine tundus paljude jaoks kummalisena, kuna varem pole ta dopingu teemaga tegelenud.
Neile, kes peavad tähtsaks puhast sporti, võib julgustavalt mõjuda aga Seli eileõhtune lubadus, et mingit mahavaikimist ei tule ning kõik valemängurid ja nendega seotud isikud saavad karistatud. Seejuures ei olevat isiklikel suhetel tähtsust.