Taliolümpial läbi kukkunud spordialad

Taliolümpial läbi kukkunud alad. Fotol sirgjoones kiirlaskumine Foto: Youtube

Taliolümpiamängude ajaloos on põhilistele talispordialadele lisaks katsetatud ka ebatavalisemate aladega nagu näiteks sünkroniseeritud iluuisutamine.

Väljaanne Live Science tõi välja kuus spordiala, mis taliolümpial on läbi kukkunud ja enam kavas ei ole.

Suusaballett – tegemist on suusatamise ja balleti seguga. See oli näidisalana 1988. aastal Kanadas Calgary kui ka1992. aastal Prantsusmaal Albertville´i taliolümpial.

Suusaballett oli taliolümpia suusaalade kavas 1960. aastatest kuni 2000. aastani. Ameeriklanna Suzy Chaffee, kes kuulus 1968. aastal Prantsusmaal Grenoble´is toimunud taliolümpial USA naiskonda, oli üks selle ala eestvedajaid.

«Tegelesin alates kuuendast eluaastast balletiga ning minu unistuseks oli mägedest alla tantsida,» lausus endine sportlane.

Koertega, hobuste või mootorsaaniga suusatamine – seda ala tuntakse nimetuse järgi skjoring. Suusataja on hobuste, koerte või mootorsaani vedada. Tegemist on kiire suuskadel edasi liikumise viisiga. Seda ala tutvustati esmakordselt 1928. aastal Šveitsis St. Moritzis toimunud taliolümpial.

See spordiala loodi Skandinaavia iidse spordi pulka eeskujul. Selles vedasid suusatajat kas koerad või põhjapõder. Loomi saab kasutada aga nii kaua, kuni nad tahavad ja viitsivad suusatajat vedada.

Sirgjoones kiirlaskumine – tegemist ei ole olümpia tavaalaga, kuid samas on see maailmas üks kiiremaid viise edasi liikuda. Tegemist on mäest laskumisega nii kiiresti kui võimalik. Selle spordiala rekord on itaallase Simone Origone käes, kes saavutas kiiruseks 251,4 kilomeetrit tunnis. Võrdlus: langevarjuhüppel on kiirus 190 kilomeetrit tunnis.

Seda demonstreeriti1992. aastal Prantsusmaal Albertville`is. Samal aastal kaotas üks kiirlaskuja elu, sõites soojendussõidul vastu lumemasinat. Origone sõnul on see siiski ohutum ala kui tavapärane mäesuusatamine.

Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) on seadnud mäesuusatamisalade kiirusele reeglid. Võistluspaigad on loodud nii, et seal sõites ei ületataks kiirust 200 kilomeetrit tunnis.

Sünkrooniluuisutamine – kindlasti on paljud kuulnud sünkroonujumisest, kuid mitte sünkrooniluuisutamisest. Tegemist on alaga, kus umbes 20 iluuisutajat teevad etteaste koos. Selle ala puhul on hindamine sama nagu üksik- ja paarissõidus. Seda ala ei ole kunagi olümpiakõlbulikuks tunnistatud.

Patrullsuusatamine- kuigi taliolümpia on tsiviilspordisündmus, on seal varem olnud ka militaaralasid. Üks selline on patrullsuusatamine, mida saab pidada tänapäeva laskesuusatamise eelkäijaks. Patrullsuusatamise hulka kuulub murdmaasuusatamine, laskmine ja mägedes orienteerumine. See oli 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix`s taliolümpia kavas. Lisaks veel ka 1928., 1936. ja 1948. aasta taliolümpial.

Patrullsuusatamise meeskonda kuulub üks ohvitser, üks allohvitseri ja kaks reameest. Võistlusteekonna pikkus on meestel 25 kilomeetrit ja naistel 15 kilomeetrit.

Saalihoki jääl – seda spordiala, mis kannab rahvusvahelist nimetust bandy, on kirjeldatud kui jäähoki ja jalgpalli segu. 11 liimkest koosnevad meeskonnad kasutavad maahoki keppe löömaks palli jäisel areenil, mis on jalgpalliväljaku suurune.

Seda ala demonstreeriti 1952. aasta taliolümpial Norras Oslos. Seda ei saa siiski näha sel nädalal Venemaal Sotšis algaval taliolümpial. Olümpiaga samal ajal toimuvad bandy maailmameistrivõistlused Venemaal Irkutskis.

USA bandy meeskonna liikme John Jenseni sõnul on see meeskonnamäng kiirem kui jäähoki, sest mängitakse suuremal alal.

Bandyt harrastatakse eelkõige Venemaal, Skandinaavias ja Põhja-Ameerikas.

Pilte vaata siit.