Kullatüdruk Julia Beljajeva suur üllatus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Julia Beljajeva
Julia Beljajeva Foto: Margus Ansu

Epeevehkleja Julia Beljajeva jaoks oli 2013. aasta läbinisti kuldne. Mullu augustis Ungaris maailmameistriks kroonitud tartlanna kuulus ka juuni lõpus Horvaatias Euroopa meistriks tulnud Eesti naiskonda, kus lisaks temale vehklesid veel Irina Embrich, Kristina Kuusk ja Erika Kirpu.

Aasta lõpus nimetasid spordisõbrad, ajakirjanikud ja alaliidud Beljajeva üksmeelselt Eesti parimaks naissportlaseks ning nüüd tunnustas riik teda kõrgeimal võimalikul moel, andes talle Valgetähe III klassi ordeni.

«See oli mulle hästi suur üllatus – minu arvates on väga palju inimesi, kes oleks sellist autasu samuti väärt. Aga loomulikult on mulle väga suur tunnustus, et meie president otsustas mind sellisel moel meeles pidada,» sõnas Beljajeva, kes ordeni pälvimisest sai teada ajakirjanikelt.

«Olin praktikal ja jooksin mööda linna ringi, ajalehti ei vaadanud ja telefoni ei saanud ka vastu võtta,» naeris Beljajeva. «Lõpuks helistas üks ajakirjanik ja soovis õnne – ma ei saanud algul üldse aru, mille eest. Siis tulid muidugi juba järjest teised kõned – sõpradelt, sugulastelt.»

Eesti koondise peatreeneri Kaido Kaaberma sõnul on Beljajeva jäänud ka suurte võitude ja tunnustuste järel kahe jalaga maa peale.

«Eks ta ole üks noor, tagasihoidlik ja edasipüüdlik tütarlaps. Normaalne Eestimaa kodanik,» lausus Kaaberma.

«Ei ole küll märganud, et suur edu teda kuidagi halvemas suunas muutnud oleks, pigem ikka paremuse poole. Üldine enesekindlus on kasvanud. Kuigi ta on psühholoogiliselt niigi tugev – kahevõitlusaladel, nagu vehklemine peab seda olema, muidu läbi ei löö. Vastaseid ta ei karda, hoolealusena on vastuvõtlik, taktikat omandab hästi,» iseloomustas Kaaberma.

Lisaks märkis koondise peatreener, et edul on ka praktiline külg. «Tähtis on see, et Julia saab tänu materiaalsele toetusele nüüd keskenduda täielikult spordile ja Rio olümpiale,» lausus Kaaberma. «Varem vehklesid tüdrukud töö kõrvalt, nii on aga raske.»

Kui enamasti üritab sportlane ka õnnestunud võistluste järel vaadata pigem tulevikku, siis Beljajevat on viimase poolaasta jooksul kogu aeg MM-heitluse juurde tagasi toodud. Tema sõnul on see siiski ainult meeldiv ning lisapingeid õlgadele ei lao.

«Keskendumist see ei mõjuta, sest tahan ju alati endast parimat anda. Ja võistlustel ma sellele küll ei mõtle, et peaksin nüüd maailmameistri või Eesti parima sportlasena kindlasti mingit tulemust näitama. Ükski tiitel mind rajal ei aita!» lausus Beljajeva.

Tagasi üles