Pikk ja vibalik, lokkis õlgadeni juustega, malbe naeratusega. Keep smiling! Viisakas, enesekindel, ameerikalik. Sümpaatne kuju.
Ookeanitaguste enesekindlus on hämmastav. Selle asemel et ujedalt kõnelda – annan endast parima ja vaatan, millise tulemuse see toob –, tulistab Smith puusalt: «Sihin kohta 20 piirimaile. Jah, see on ambitsioonikas eesmärk, aga võimalik. Nii kõrge sihi püstitamine nõuab forsseerimist. Pean tegema kõik, mis võimalik ja rohkemgi.»
Slaalomis maailma edetabelis 317. kohal asuva mehe kohta tundub eelnev avaldus olevat vali, kuid Smith ise nii ei arva. Jah, tipud on eest ära, kuid keskklass olevat üsna ühtlane: «Muidugi lähen ma rajale riskima, aga mõistlikkuse piires, nagu teevad kõik, ka ässad. Lihtsalt rada läbi sõita ja lõpetada tagaotsas mind ei rahulda.»
Slaalom ja suurslaalom sobivat ühtviisi, rääkis Smith. «Slaalomis olen edetabelis kõrgemal, kuid suurslaalomis tunnen end kindlamalt.»
Smith selgitas, et kaotab igal pöördel ehk värava läbimisel ässadele 0,1 sekundit. «Pean tehnika kallal veel tööd tegema. Parimatel on kiiremad pöörded, jõulisemad, mina liigun ringiga. Kuid mina olen veel noor. Paljud tipud polnud minu eas suurt kõvemad.»
End tutvustab Smith kui USAs elavat eesti juurtega noormeest: «Vanaema sündis Eestis 1924. aastal, pidi põgenema Austraaliasse, ent laev läks rikki ja nii sattus ta USAsse. Minus voolab eesti veri. Olen uhke eesti juurte üle, tahan olümpial võimalikult palju eestlastega suhelda ja end selle rahvuse esindajana tunda.»