Eestlannad said ROKi presidendiga sõbraks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Johanna Talihärm (vasakul) ja Grete Gaim koos ROKi presidendi Thomas Bachiga.
Johanna Talihärm (vasakul) ja Grete Gaim koos ROKi presidendi Thomas Bachiga. Foto: Erakogu

Juhtus nii, et kui Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendil Thomas Bachil oli hädasti vaja suusarahva olümpiakülas ööbimispaika, tulid eestlased talle vastu ning võtsid enda juurde põhule. Meie kaunid laskesuusaneiud Johanna Talihärm ja Grete Gaim jõid presidendiga järgmisel päeval hommikukohvi ning vestlesid maast ja ilmast.

Bach võib küll olla maailma võimsaima spordiorganisatsiooni pealik, kuid tema tähtsus ei paistnud kuskilt otsast silma, kinnitas Talihärm. «Inimene nagu inimene ikka. Tore ja sümpaatne härrasmees.»

Pärast pikka päeva ja võistlustel viibimist otsustas Bach mägedesse jääda. Olümpiakülla. Esmalt pakkusid talle ööbimispaika valgevenelased, olles valmis ühe toa vabastama. Bach aga teatas, et ohvrite hinnaga ta magamiskohta ei taha. Seepeale võtsid presidendi abilised ühendust  vana sõbra, EOK tippspordijuhi Martti Rajuga. Seekord näkkas. Kuna Karel Tammjärv ja Algo Kärp polnud veel saabunud ja nende ruum vaba, pääses Bach pikast öisest tagasisõidust Adlerisse.

«Bach on ju endine olümpiasportlane, seega oli öö olümpiakülas koos sportlastega tema jaoks vägagi tuttav,» arvas Raju.

Tõsi ta on, Bachi auhinnakapis särab kuld Montrealist, kus ta krooniti Lääne-Saksamaa floretimeeskonnas olümpiatšempioniks ja aasta hiljem maailmameistriks.

Kuna õhtu oli hiline, siis eestlased Bachiga pikka juttu ei ajanud. Hommikul avaldas president aga soovi sportlastega tutvust teha ja nendega koos hommikust süüa. Kuna Eesti laskesuusapiigadel võistlusi polnud, läksid nad Bachiga kohvi jooma ja vestlema. Seltskonnaga liitusid ka norralased ja prantslased ning koosviibimine venis ja venis. Lõpuks pooleteise tunni pikkuseks, kusjuures Bachi üritati tükk aega sportlaste juurest ära kutsuda, sest muud asjatoimetused ootavat.

«Äärmiselt tore hommikupoolik oli,» tõdes Talihärm. «Vestlesime kõiges, põhiliselt siiski olümpiast. Bach tutvustas meile, kuidas olümpialinnu valitakse. Rääkisime Sotšist ja Sotši mängudest. Olime ühel nõul, et siinsest turvalisusest on maailmas juttu rohkem, kui asi väärt. Probleeme ju pole.»

Talihärmi sõnul jutt halli tsooni ei kiskunud – et kuidas Sotši mängud endale sai ja mitu miljardit olümpiarajatiste ehitamisel vasakule liikus. «Arutasime meeldivamaid teemasid, rääkisime rohkem spordist, poliitika jätsime kõrvale.»

 Talihärm loodab, et see kohtumine Bachiga ei jää viimaseks. «Leppisime kokku, et trehvame nelja aasta pärast Pyeongchangi olümpial uuesti.»

Tagasi üles