/nginx/o/2014/02/12/2817240t1h4e19.jpg)
Kõike ei tasu võtta nii traagiliselt. Meie kolm kahevõistlejat, olgugi et jäid viimaste hulka, pakkusid elamuse sellele, kes elamust tahtis näha. Nad kõik alistasid hüpete järel kolmandana rajale läinud venelase Jevgeni Klimovi, kes jäi päramiseks. Seega Venemaa sai seljatatud.
Peaaegu täis tribüünid röökisid hullunult, kui Klimov murdmaarajale läks – trikoloorid lehvisid, publik sai peagi rütmi kätte ning mägede vahel kõlas kõrvulukustav «Rossija! Rossija!».
Kes vähegi asjaga kursis, teab, et Klimov oskab hüpata, kuid mitte suusatada. Kui suusatajad pärast esimest sõiduveerandit hüppemägede alla rajatud ministaadionile jõudsid, oli Klimov massi sulandunud ning publiku entusiasm otsas.
Eesti koondislased kulgesid omas rütmis ja hakkasid siis, kui valdav osa kahevõistlejaist juba riideid vahetas, vaikselt finišisse tiksuma. Esmalt Kristjan Ilves (41. koht, +3.33,6), kes pole juunioride MMil külge saadud tõvest veel lõplikult taastunud, siis Han-Hendrik Piho (43., +3.53,2), kel puudus enda sõnul millegipärast tapjainstinkt, ja lõpuks Karl-August Tiirmaa (44.,+4.39,0), kelle hüpped läksid täiesti untsu ja sõit takkaotsa.
Ning seejärel, kümmekond meetrit Tiirmaast tagapool, laekus Klimov. Publik ei kõssanudki.
«Ei hakanud finišis Klimovile õlale patsutama,» muigas Tiirmaa. «Kahju poisist. Tal läks päev ikka täielikult pe**e.»
Olümpiakulla sai kaela parima hüppe teinud sakslane Eric Frenzel jaapanlase Akito Wattabe ja norralase Magnus Krogi ees.