Cakarsi meenutus nooruse hokihullusest ja Läti šokk-kaotusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läti koondise väravavaht Edgars Masalskis ei suutnud kaheksa sekundit enne kohtumise lõpuvilet tõrjuda Šveitsi koondise ründaja Simon Moseri pealeviset.
Läti koondise väravavaht Edgars Masalskis ei suutnud kaheksa sekundit enne kohtumise lõpuvilet tõrjuda Šveitsi koondise ründaja Simon Moseri pealeviset. Foto: AP/Scanpix

«Jäähoki on lätlaste jaoks rahvuslik spordiala ja mul on väga hea meel, et saan olümpial Läti koondise mängu vaadata – eriti veel Eesti koondise jopes,» sõnas Eesti laskesuusatamise koondise lätlasest peatreener Maris Cakars naerdes.

Ta ei pidanud paljuks võtta ette rohkem kui tunnipikkune teekond laskesuusatajate olümpiakülast Adleris asuvasse olümpiaparki, et elada kaasa oma kaasmaalaste olümpia avalöögile. «Olen alati püüdnud olümpial vaadata vähemalt ühte meie meeste mängu – rohkemaks pole tavaliselt võimalust, kuna laskesuusatamise võistlused kipuvad hokiga kattuma.»

Cakars nägi oma kaasmaalaste ennastsalgavat heitlust mulluse MMi hõbedameeskonna Šveitsiga, mis päädis kaheksa sekundit enne kohtumise lõppu õnnetu väravaga. Šveitslased viskasid litri Läti värava ette ja see põrkas sealt kogu kohtumise hiilgavalt tegutsenud ja 38 tõrjet teinud Edgars Masalskise selja taha. Läti sai 0:1 šokk-kaotuse.  

Cakarsi sõnul oodatakse Lätis hokikoondiselt head esinemist. Vastased on küll hirmkõvad, kuid lootused pole päris liivale rajatud. «Riia Dinamo mängib hästi KHLis, lisaks on mitmed mängijad teistes selle liiga tugevates klubides. Ka meeskond ise lubas võidelda kõrge koha eest – räägiti isegi nelja hulka tulekust,» vahendas Cakars kodumaal valitsevaid meeleolusid.

«Alagrupp on meil küll mõrvarlik ning kohamängudes kergema vastase saamiseks tuleb kõvasti pingutada.» Peale Šveitsi kuuluvad samasse alagruppi veel kaks hokimaailmas suurt meeskonda: Rootsi ja Tšehhi. Eile jäi nende meeskondade vahelises heitluses peale Rootsi.

Nagu enamik Läti poisikesi, oli Cakars nooruses innukas hokimängija. Ta meenutas, kuidas suutis 14-aastase poisina koos kaaslastega näpata kolhoosi vooluvõrgust elektrit, et siis kahe prožektori valgel hiliste tundideni hokit taguda. «Tegime lõkkel sooja vett ning valasime sellega ise hokiväljaku. Olime kõik innustunud Riia Dinamo ja eriti meie suurima staari Helmuts Balderise mängust,» rääkis ta.

Cakars mäletab hästi seda päeva, millal viimati uisud alla pani ja hokiväljakul liugles. «Kui laskesuusatamine sai minu jaoks tähtsaks, polnud enam võimalik hokiga tegeleda. Aga 1988. aasta talvel aitasime noortel poistele väljakut teha ja siis sai ka nendega mängitud,» meenutas ta.

Kui tegemist on rahvusliku spordialaga, teavad kõik täpselt, kuidas peaks meeskond mängima. Nii oli ka Cakarsil poole mängu ajal selge nägemus, mismoodi Šveits üle mängida. «Seni on üritatud rünnata ainult keskelt, kuid vaja oleks tegutseda laiemalt. Usun, et siis on meil võimalus Šveits alistada,» arutles ta. Lätil õnnestuski viimasel kolmandikul ise rohkem rünnata, kuid kohtumise lõpp kujunes nende jaoks siiski õnnetuks.

Tagasi üles