Legendi viimane ja kollanoka esimene etendus

Venemaa superstaar Jevgeni Pljuštšenko töö tasend koduse olümpia nimel uuesti medalinõudlejaks.

FOTO: ITAR-TASS/ScanPix

Sotši olümpiamängude üks tähelepanuväärsemaid sportlasi on iluuisutaja Jevgeni Pljuštšenko. 31-aastasel meesüksiksõidu Torino olümpiavõitjal ja kolmekordsel maailmameistril on selle spordiala ajaloos eriline koht, kuid veelgi erilisemalt on ta end sisse seadnud venelaste südamesse.

Ja kuigi talve hakul leppis Pljuštšenko pärast pikka võistluspausi Venemaa meistrivõistlustel hõbemedaliga, polnud põhjust kahelda, et kui vanameistri tervis vähegi vastu peab, on just tema see mees, kes korraldajamaad olümpial esindab.

Jääle pärast superstaari

20-aastane Viktor Romanenkov saavutas mullu Kanadas toimunud MMil 22. koha, tagades sellega Eestile pääsme Sotši olümpiale. Erinevalt oma kuulsast kolleegist polnud noorusele vaatamata juba seitse korda Eesti meistriks kroonitud Romanenkovil vaja elu esimesele olümpiale sõidu pärast muretseda – Eestis on ta ainus arvestatav meesüksiksõitja.

Täna sõidavad mehed Sotšis lühikava. Romanenkov ja Pljuštšenko uisutavad ühes grupis. Eesti esindaja läheb jääle vahetult pärast superstaari.

«Võib juba ette arvata, et Pljuštšenko sõit vaimustab publikut ja jääle visatakse palju lilli. Viktor peab olema valmis, et mitte saada šokki,» rääkis Romanenkovi treener Anna Levandi. Ta tunnistas, et kahe sportlase tasemevahe on suur ning Pljuštšenko järel jääle minek võib tulemusele avaldada kahtemoodi mõju. «Kui Viktor suudab sõita super hästi, võivad emotsionaalselt kõrglainel olevad kohtunikud anda kergemalt kõrgemaid hindeid. Kui ta peaks aga mõne elemendiga eksima, nähakse esituste suurt vahet ja siis saab ta ilmselt nende käest täiega.»

Romanenkov meenutas, et kaks talve tagasi oli ta EMil samasuguses olukorras ning pärast Pljuštšenkot jääle minnes ei juhtunud midagi hullu. «Enne jääle minekut pole vaja kuulata, kuidas publik eelmisele võistlejale kaasa elab, vaid keskenduda oma asjadele,» sõnas ta. «Minu asi on minna jääle ja näidata seda, mida olen aastaid treeningutel harjutanud.»

Pljuštšenko-suguse legendiga koos võistlemine võib aga nõrgema närvikavaga noorel võtta jalad värisema. Venelasel on seljataga iluuisutaja kohta erakordselt pikk karjäär – oma esimese tiitlivõistluste medali, MMi pronksi, võitis ta juba 1998. aastal, kuid tema viimane suur võit pärineb 2006. aasta Torino mängudelt.

Pärast seda on tihti vigastustega kimpus olnud mees jätnud tippspordis mitmeid hooaegu vahele ja tegelenud muude põnevate projektidega. Näiteks 2008. aastal oli ta laval, kui Venemaa laulja Dima Bilan võitis Eurovisiooni.

Vaatamata kõigele on Pljuštšenko leidnud alati motivatsiooni end taas üles töötada. 2010. ja 2012. aastal võitis ta Euroopa meistri tiitli, kuid Vancouveri olümpial pidi leppima hõbedaga. Nüüd on mees valmis andma oma ilmselt viimast suurt etendust.

Oma valmisolekust andis ta märku meeskonnavõistluses, kus püstitas lühikavas isikliku rekordi ja tõi koos kaaslastega Venemaale Sotši olümpia esimese kulla. Samas tekitas tema tulemus iluuisutamise ringkondades küsimusi.

«Kui see, mida ma nägin Pljuštšenko esituses, väärib kõrgeimat hinnet, pean ma oma õpilaste kavades koreograafia ringi tegema,» märkis USA iluuisutamise koondise endine treener. «See, et Pljuštšenko sai võistkonnavõistluses esituse ja koreograafia eest niivõrd kõrge hinde, on solvav nende sportlaste suhtes, kes on kohandanud oma kavad vastavalt reeglitele.»

Pljuštšenko tugevus seisneb hüpetes. Eile hommikul treenisid Romanenkov ja Pljuštšenko ühes grupis ning kumbki ei pääsenud kukkumistest. Pljuštšenko apsakad tekitasid aga iluuisutamise spetsialistides ärevust. Olümpiavõitja Evan Lysacek kirjutas oma Twitteris, et pole kunagi näinud Pljuštšenkot nii palju kukkumas kui seekordsel treeningul. Samas märkis Vancouveris just Pljuštšenko ees võidutsenud mees, et tegemist oli väga keerulise treeninguga ning näiteks neljakordsed hüpped õnnestusid venelasel suurepäraselt.

Pljuštšenko lõpetas eile harjutuskorra pisut enne ametlikku lõppu. Ta keeldus intervjuudest ja kadus kiiresti treeninguhalli riietusruumi. Treener Aleksei Mišin nõustus siiski paar sõna poetama. «Mõned eksimused tulid sisse, kuid üldiselt möödus treening plaanipäraselt. Tuleb mõista, et nii suur vastutus oma fännide ja terve riigi ees muudab võistluse väga keeruliseks,» nentis ta Venemaa meediale.

Kukkumised ei heiduta

Romanenkov kasutas treeninguks ettenähtud aja maksimaalselt ära ning ajakirjanike ette astudes näis enesekindlana. «Pärast jaanuaris toimunud EMi sain rohkem jääl harjutada ja teha seda üksinda. Need treeningud aitasid parandada sõidutehnikat ja suurendada enesekindlust,» rääkis ta. Levandi lisas, et võrreldes ebaõnnestunud EMiga, on õpilane praegu palju paremas seisus. «Ta on tugevam nii vaimselt kui füüsiliselt, kuid ta peaks olema vabam. Praegugi olid mõned kukkumised tingitud ülepüüdlikusest,» selgitas ta.   

Korra kukkus Romanenkov nii halvasti, et tegi seljale haiget. «Kukkumine oli valus, aga elame üle, enesekindlusele see negatiivselt ei mõju,» kinnitas Romanenkov. Levandi sõnul võib aga sellest koguni kasu olla. «Võib-olla viib see mõtted mujale ja aitab Viktoril pinget maandada. Tegelikult pole treeningul kukkumises midagi imelikku – see on ju ikkagi treening, mitte balletietenduse proov, kus osatäitja kukkumises oleks midagi kummalist,» lisas ta.

Pljuštšenko peab sooritama lühikava nii, et see jätaks talle vabakavas võimaluse võidelda kulla eest, Romanenkovi esmane ülesanne on aga pääseda nende 24 hulka, kes saavad õiguse esitada päev hiljem ka vabakava.  

Tagasi üles