15-aastane olümpiavõitja põgenes Moskvasse treenima

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15-aastane Vene uisustaar Julia Lipnitskaja on olümpiavõidu järel kerkinud Venemaa lemmiklapseks.
15-aastane Vene uisustaar Julia Lipnitskaja on olümpiavõidu järel kerkinud Venemaa lemmiklapseks. Foto: Reuters/ScanPix

Julia on tavaline väike tüdruk, kes on tema ümber käivast kärast väga ehmunud,» rääkis 15-aastaselt iluuisutamise olümpiavõitjaks kroonitud Julia Lipnitskaja ema Daniela. Venemaa meedia on üle ujutatud Lipnitskaja kohta käivatest artiklitest ning kõik telekanalid ja raadiojaamad soovivad näha teda oma otse-eetris. Tüdruku säästmiseks otsustasid ema ja treener Eteri Tutberidze koos sportlasega Sotšist põgeneda.

Kuigi Lipnitskajale anti juba Venemaa teenelise meistersportlase aunimetus, on tema olümpiateekond alles pooleli. Ta aitas oma suurepärase esitusega Venemaal võita esimest korda olümpial kavas olnud võistkonnavõistluse, kuid naisüksiksõitjate heitlus seisab alles ees. Seepärast leidsidki Lipnitskaja kõrval olevad inimesed, et mõistlikum ja rahulikum on vahepealsetel päevadel harjutada Moskvas.

Raskuste kiuste tippu

Tegelikult ei saa venelaste lemmiklaps ka pealinnas rahu. Kusagilt oli imbunud läbi info tema Moskvasse saabumisest ning lennujaama kogunes nii palju rahvast, et neiu pidi nendest läbimurdmiseks kasutama märulipolitsei abi. Kõik intervjuusoovid on Lipnitskaja ema aga tagasi lükanud, sest neli tundi päevas treenival tüdrukul on mõistlik energiat säästa.

Lipnitskaja ema Daniela tegelebki päevast päeva tütre elu korraldamise ja kõiksugu asjaajamisega. Üksinda last kasvatades – Lipnitskaja isa lahkus perekonna juurest juba siis, kui tütar oli veel väga väike – suunas ta tüdrukutirtsu kolmeaastaselt iluuisutamise trenni. Kui ta aga viis aastat tagasi mõistis, et sünnilinn Jekaterinburg jääb tulevase staari arenguks kitsaks, istus koos tütrega autosse ja sõitis Moskvasse.

«Alguses oli neil väga raske, isegi elada polnud õieti kusagil. Nüüd on muidugi kõik teisiti,» rääkis Lipnitskaja tädi ajalehele Komsomolskaja Pravda. Moskvas algas ka Lipnitskaja koostöö treener Tutberidzega. Tänavusest hooajast aitab teda koreograafina 2002. aasta olümpiamängudel jäätantsus hõbeda võitnud Ilja Averbuhh.

Kuigi nääpsuke Lipnitskaja näeb välja nagu tavaline teismeikka jõudev tüdruk, iseloomustavad lähedased teda kui väga täiskasvanuliku mõtlemisega inimest, kellel on tõeline võitjaiseloom. Tema kavagi on väga tõsine – koreograafi sõnul räägib see armastusest läbi 15-aastase tüdruku silmade.

«Julia on võluv, kuid suhtlemises tagasihoidlik ning enda vastu väga nõudlik,» rääkis Averbuhh ja lisas, et nii nagu paljudel selles eas tüdrukutel, on Lipnitskajalgi üks raskemaid ülesandeid iluuisutaja jaoks sobiliku kaalu hoidmine. «Kaaluga võitlemine käib iga päev ning suur võitlus seisab veel ees, kuna üleminekuiga tuleb alles läbi elada.»

Kangekaelne neiu

Tutberidze sõnul pole ta kunagi kohanud iluuisutajat, kellel oleks kaalu hoidmine nii keeruline kui Lipnitskajal. Väidetavalt olevat neiu aasta tagasi soovinud just kaalust tingitud probleemide tõttu spordist üldse loobuda, kuid treener ja ema suutsid veenda teda jätkama.

«Tal on väga raske, põhimõtteliselt ei tohi ta midagi süüa,» rääkis Tutberidze Venemaa meediale. «Mul on temast väga kahju, sest selline enese piiramine tähendab tõelist kannatamist, kuid teisiti pole võimalik ja ta saab selle kõigega hakkama. Julia muutus tugevaks just pärast seda, kui mõistis, et konkurentidega võrdsetes tingimustes võistlemiseks tuleb hoida kaalu kontrolli all. Tal on väga tugev iseloom, kuid pikka aega ei suutnud keegi seda iseloomu õigesse suunda painutada.»

Oma kangekaelsusele viitas Lipnitskaja ka pärast olümpiavõitu antud usutluses. «Mõnikord muutub treeningutel olukord hüsteeriliseks – kui asjad ei õnnestu, lähen riietusruumi ja nutan seal. Ükskord viisin aga end nii kaugele, et lihtsalt lebasin jääl ega suutnud enam tõusta,» rääkis ta. «Soovin, et kõik oleks täiuslik, ja seepärast olen valmis töötama ja pingutama end kasvõi vigaseks. Ma ei oska endale vigu andestada, sest kui sa oled eksinud, siis kuidas üldse edasi elada?»

Lipnitskaja on valmis täiuslikkuse nimel meeletult pingutama. Ta on meenutanud tänavuseks hooajaks valmistumist, kui kava koreograafia sättimiseks polnud muud aega kui hilised õhtutunnid. Vabakava lihvides töötas ta koos Averbuhhiga hommikul kella kuueni. Mõni tund puhkust ja siis algas juba treening. Koolis ei jõua 15-aastane piiga käia, teadmisi ammutab ta koduõppes. «Eakaaslased arvavad, et kuna ma ei käi koolis, on mul palju vaba aega, kuid tegelikult pole see nii – vaba aega mul sisuliselt pole ja õppimiseks ei jätku lihtsalt jõudu,» selgitas Lipnitskaja.

Kõige selle kõrval on Lipnitskajas säilinud aga tütarlapselikkus. Tema tädi sõnul armastab Lipnitskaja väga hobuseid. Suvel, kui treeningutesse tehakse väike paus, veedab ta palju aega oma vanaema juures, kus tal on võimalus päevad läbi ratsutada. Neiu lemmik hobune kannab tähendusrikast nime Pobeda. Juba väiksest peale on Lipnitskajal võistlustel talismanina kaasas aga pehme mänguhobune.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles