„Sellist talenti teist sajandis ei sünni!“, ütles Naarits algatuseks. Kellest käib jutt?
Alljärgnev lugu on mehest, kellest paljud spordisõbrad ei tea midagi. Või kui teavadki, siis ainult häguselt, enam legendide kaudu. Ja ometi on ta Euroopa meistrivõistlustelt teeninud kaks medalit ning oli kindel sõitja ka Melbourne’i olümpiamängudele, mis taganuks N Liidu meeskonna koosseisus hõbemedali, aga...
Mart sai algkasvatuse Viktor Laatsi treeningrühmas linna spordikoolis (1949). Hiljem käis ta EPA-s Harri Russaku juures.
Treffneri koolis oli viiekümnendatel aastatel sport au sees. See polnud juhus, et ka Mart Laga kasvas suureks korvpalluriks kitsukeses Treffneri kooli (tollal küll Tartu 1. keskkooli) võimlas. Sellest koolist ja legendaarsest võimlemisõpetajast Endel Arandist kui kogu Tartu noorsoospordi vedurist on palju kõneldud, kõige paremini mäletavad ja oskavad meest hinnata kindlasti tema oma õpilased.
Kuidas aga Mart võimlas paari sammuga keskjoonelt korvi alla jõudis ning siis palli korvi surus — seda vaatepilti ei unusta ükski tollane ranitsakandja, kinnitas ka neli aastat noorem koolivend Jaak Lipso.
Mart Laga lemmiknumbriks oli poolekshüppel pall korvi saata. Vabaviskejoonelt õhku visatud pall langes nii kindlalt tema saagiks, et rannet õhus lõdvalt liigutades saatis mees palli sealt otse korvi!
1955.a. EM- avamängus võideti Luksemburg veenvalt 103:34, kaasa tegid kõik, ära märgiti ka Laga. Hilisemad tulemused olid meie pressis napid. Alistati järjepanu Rumeenia, Rootsi, Šveits, Itaalia, Bulgaaria, Jugoslaavia, kaotati Tšehhoslovakkiale 74:81, võideti veelkord Rumeenia, otsustavas duellis jäädi alla võõrustajatele madjaritele 68:82 , lõpetuseks võideti Poola 101:76 ning saadi lohutuseks pronksmedalid.
1957.a. EM peeti aga Sofias. Alistati järjest Austria, Poola, Türgi, Prantsusmaa, Tšehhoslovakkia napilt 62:60, Ungari 62:51, Rumeenia 87:73 (siin hiilgasid lõpus Laga ja Muižnieks) ning finaalis 40 tuhande pöidlahoidja ees väljakuperemehed bulgaarlased 60:57. Niisiis, Mart Laga tuli Euroopa meistriks!
Pikemalt saad lugeda raamatust: „Eesti korvpall. Portreed“