Tõnno Lepmets

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: NN
Copy
Tõnno Lepmets
Tõnno Lepmets Foto: Eesti korvpalliliit

31.03.1938- 26.06.2005

Eesti koondises1956-1971. Üheksakordne Eesti meister  TPI, Tallinna Kalevi ja Harju KEK-i meeskondadega. N Liidu koolinoorte meister 1956. Euroopa meister 1963 ja 1967.  N Liidu rahvaste spartakiaadi hõbe 1967 ja pronks 1971. Medaleid ka seenioride maailmamängudelt.

Laseme kõnelda loo kangelasel:  „Kodu lähedal asus Tallinna Kehakultuuritehnikumi õpilaste rajatud väljak, kus müttasime naabripoistega, nii et tolm käis üle pea. Sellelt platsilt sattusime treener Valentin Steinbergi käe alla. Olin siis juba paar korda mänginud oma kooli meeskonnas linna noorte meistrivõistlustel. 1954 võeti mind Tallinna noortekoondisse osa võtma nelja linna turniirist. Seejärel kutsus Steinberg meid kõiki Kalevi spordikooli. Sealtpeale algas regulaarne korvpallitreening.“

Eks Tõnno läbimurdeaastaks saigi abituuriumieelne aasta – 1956. Siis tuldi koolinoorte koondisega  N Liidu meistriks.

Käis Liidu koondisega Hiinas, tegi hiljem sõpradele hiina stiilis peo, kus söömine toimus ainult pulkadega, isegi saket oli kaasa toonud. Tema iseloomu need sõidud ja uued võimalused ei muutnud. Liidu koondisega seoses tal komplekse polnud. Tal polnud ju koondises kindlat kohta. Kui 1963 oli ta tippaeg, siis oli Euroopa meistritiitel auga väljateenitud.  Soomes 1967 oli EM-i koondise koht ja kuld rohkem preemia eest. Tänuks hea mängu eest suvisel rahvaste spartakiaadil, kus Eesti koondis sai teatavasti hõbeda.

Rein Järva: „Meenub, kui mängisime 1964 üleliidulistel üliõpilasmeistrivõistlustel Vilniuses ja võitsime kuldmedalid. Lepmets oli elu parimas vormis, tegi platsil mis ise tahtis. Paraku olümpiakoondise treenerite mudelisse ta ei sobinud.“

Tokyo mängude järel tunnistas Gomelski siiski, et Levan Mosešvili asemel tulnuks Lepmets võtta.

Pikemalt saad lugeda raamatust: „Eesti korvpall. Portreed“

Tagasi üles