Jaak Lipso

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Lipso
Jaak Lipso Foto: Eesti korvpalliliit

18.04.1940

Tartu meeskonna koosseisus tuli Lipso 1957. aastal N Liidu noortemeistriks. Samal aastal liitus Tartu Kalevi meeskonnaga. Eesti meistriks tulnud aastail 1958, 1959 TRÜ,1971 Tallinna Kalevi ning 1974, 1979 Harju KEK-iga.

Aastail 1960—1962 mängis Lipso Riia ASK-s, 1962— 1969 AKSK-s ning 1969—1975 Kalevis. Ajavahemikus 1961—1970 kuulus N Liidu koondisse ning võitis Tokyo olümpiamängudel hõbe- ning Mexicos pronksmedali. Lipsole kuulub kolm kuldmedalit EM- ja üks MM-võistlustelt, lisaks MM-võistluste pronks. Jaak Lipso on kuuel korral (1962—1966 ja 1969) tulnud N Liidu meistriks ning aidanud AKSK-l kahel korral võita Euroopa klubimeeskondade karikat (1963 ja 1969). 2001 sai Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

1963. aasta kevadel Lipsot MM-meeskonda ei võetud, sügisel EM-võistlustel Wroclawis oli ta aga koos Lepmetsaga platsis. Tiitli võitmisega suuri raskusi polnud. Järgmisel, olümpiahooajal, ei kaotanud N Liidu koondis enne Tokyot ühtki mängu. Paraku kaotati OM finaalis USAle.

Lipso: „Gomelski ei olnud enne finaali jänkidega sugugi võidus kindel. Muidugi, ta häälestas meeskonda võidule, nõudis kõige väljapanekut. Aga jutt on üks asi, mäng teine. Murrang tuli selles kohtumises kuidagi väga kergelt, ja mitte meie kasuks. Minu arust olid ameeriklased lihtsalt paremad.“

Uueks olümpiaks valmistumisel võeti kasutusele ekstraordinaarseid abinõusid: 1967. aasta üleliidulisest taliturniirist võttis koondis osa eraldi meeskonnana. Tegu oli sisuliselt maa tšempionaadiga, sest spartakiaadiaastal üleliidulisi meistrivõistlusi ei peetud. Mõistagi hoiti sihikul sama aasta MM-turniiri Montevideos ja EM-võistlusi Soomes, kaugema perspektiivina olümpiaturniiri. Otsekui vastusena seesugustele abinõudele võideti Montevideos ehk ootamatultki esikoht.

Leidus asjatundjaid, kes ennustasid, et olümpiakuld on  Liidu meeskonnale ligemal kui kunagi varem. Gomelski kinnitas meeskonna valmisolekut. Üksmeelse uskumise kohaselt pidid Mexico finaalis vastamisi olema N Liit ja USA. Saatus seda ei tahtnud.

Pronksmedal oli väike lohutus nii Lipsole, Tomsonile kui Krikunile

Sportlikumat laadi elamuse on jätnud Barcelonas peetud Euroopa klubide sarja finaalmäng Real Madridiga. Ehk sellepärast, et siis oli mängu saatus kahel korral Lipso otsustada. Normaalaja lõppedes olin AKSK kahe punktiga taga, kuid Lipsol visata kaks vabaviset. Mõlemad tabasid. Täpselt sama kordus esimese lisaaja lõpus. Ja taas leidsid Lipso vabavisked tee korvi. Teine lisaaeg andis napi võidu armeelastele.

Mida AKSK Lipsole andis? Kuus Liidu meistritiitlit (1962-1966, 1969), kaks eurosarja karikavõitu (1963, 1969).

Pikemalt saad lugeda raamatust: „Eesti korvpall. Portreed“

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles