Aime Kraus-Tobi

Aime Kraus-Tobi Foto: Eesti korvpalliliit

13.05.1932

A-st 1950 treenis ning võistles Edgar Naaritsa juhendamisel. 1950–63 mängis ÜSK, TRÜ ja Eesti koondnaiskonnas, 1958 ka NL-i koondises. Võitis 1958 EM-il hõbeda ja oli 1961 EK-l poolfinalist. NL-i mv-tel oli 1957–60 ja NL-i rahvaste spartakiaadil 1959 hõbeda võitja, NL-i sisevõistlustel 1954 3. koha saavutaja, NL-i aü-te mv-tel 1955 kulla võitja; 1951 ja 1953–55 NL-i üliõpilasmeister, 1954 Balti spartakiaadi võitja. Pälvinud 1949–63 Eesti mv-tel 4 kulda (1954, 1958, 1960, 1963), 7 hõbedat ja 1 pronksi, olnud karikavõistluste ja suvespartakiaadi võitja, saanud parima võistleja eriauhindu, tegutsenud naiskonna kaptenina. 1989 ja 1997 oli kulla võitja veteranide maailmamängudel. Msp (1954), aumsp (1963). Kalevi auliige (1987).

Tegutsenud 1957–97 korvpallikohtunikuna-sekretärina, 1974–82 ka ülel spartakiaadidel (a-ni 1960 väljakukohtunik), olnud paljude turniiride peasekretär (ülel kat 1975). Moskva OM-il (1980) kuulus korvpalliturniiri statistikarühma. Olnud Korvpalliföd-i kohtunikekogu juhatuse sekretär (1964–86).

Alustas võrkpalliga, korvpalliga hakkas pihta teistest hiljem. Aga aasta pärast oli juba naiskonnas või selle ääre peal. Tal oli kiirust ja hüppevõimet, aga kasv korvpalluri kohta tagasihoidlik, üksnes 160 cm. Ent missugune tahtmine! Saksa DV spordiajakirjandus ristis ta „sputnikuks korvpallitaevas”. Särts ja selge pea kõrvuti.

Korvpalli nägi ja puudutas 15-aastane tüdruk esmakordselt Viktor Laatsi treeningrühmas 1947/48  hooajal. Uue sisu sai Aime jaoks korvpall aga alles viiekümnenda sügisel, värske üliõpilasena.

1958.aastal peeti üleliiduliste meistrivõistluste üks turniire Riias. Krausi  kandidatuuri olevat varemgi arutatud, aga leitud Liidu koondise jaoks ikka väikest kasvu olevat. Aga Lätimaal tuli Aimel mäng hiilgavalt välja, eriti tšempioni Moskva Dünamo vastu, esimesel poolajal viskas ta juba 16 punkti!

N Liidu koondise ettevalmistuslaagrisse sõitis tartlanna veendumusega, et niikuinii kuhugi ei pääse. Oli ka ränk, juba pärast hommikuvõimlemist tekkis tahtmine üksnes voodisse jääda. Aga nelja-viie päeva pärast Aime Kraus kohanes ja treener Butautas oli rahul: „Sa vist harjutad kodus palju üksinda...” Oleks ta vaid tõtt teadnud! Pärast niisuguseid koormusi kahetses suhteliselt pisike eestlanna, et miks ta küll varem niiviisi ei treeninud.

Lodzis, Euroopa meistrivõistlustel tuli paraku leppida hõbemedaliga, üle noatera kaotati Bulgaariale. Rohkem enam Liidu koondisse asja polnud, eks aastaid oli ka palju.

Pikemalt saad lugeda raamatust: „Eesti korvpall. Portreed“