Ilmar Kullam

Ilmar Kullam Foto: Eesti korvpalliliit

15.06.1922

N Liidu koondises 1947-54. 1952 Helsingi OM-i hõbe, 1947, 1951 ja 1953 EM-i kuld, 1949 ja 1951 ülemaailmsete üliõpilasmängude kuld, N Liidu meistrivõistlustel Tartu ÜSK-i meeskonnaga 1949 kuld, 1950 hõbe ja 1951 pronks ning Tallinna Kaleviga 1945 pronks. N Liidu 8-linna turniiri võitja 1941, 1946 ja 1950. Eesti meister 1948 (ÜSK), 1956 (TRÜ) ja 1957 ning 1960 (EPA meeskonnaga).Juhendanud Eesti koondist ja Kalevi esindusmeeskonda 1960-75 ning ka Eesti koondnaiskonda 1978-85.  Meeskonnaga N Liidu rahvaste spartakiaadi hõbe 1967 ja pronks 1971. 1996 Tartu linna aukodanik. 1997 sai Valgetähe V klassi teenetemärgi.  1999 pälvis riikliku spordi elutööpreemia.

Jutt tuleb nüüd mehest, kes enam kui pool sajandit oma elust andis korvpallile. Kes mängijana üksi otsustas Euroopa meistritiitli saatuse, seistes Pariisis 1951 EM finaalmängus vabaviskejoonel (tõsi, tollal N Liidu koondise särgis koos Lõssovi ja Kruusiga). Ta ise meenutab seda nõnda:

„Viigiseisus tehti mulle viga  peaaegu koos lõpuvilega. Lisaaja oleksime vist kaotanud, publik oli tšehhide poolt. Mul oli kahe käega altvise. Vaatasin maha, olin seda viset ju tuhandeid kordi teinud, aga nüüd tundsin, kuidas pigistas ja vererõhk tõusis. Meelekohtadel tagus, aga püüdsin erutust maha suruda, vaatasin enda ette maha, siis korvile. Tahtsin puhtalt sisse visata, aga ärritus andis liiga suure jõu, pall põrkas lauast korvi. Võitsime 45:44.”

„1957.aastal võtsin oma hoolde grupi Tartu Laste ja Noorte Spordikoolis, kus  õpilasteks olid Aleksei Tammiste, vennad Lilled, Jaan Lentsius, Pärtel Mettig. See periood (samaaegselt jätkasin mängimist) osutus otsekui testiks, kas minust ikka saab tõeline treener. Aastal 1960 oli Tartu Kalev end taas mänginud kõrgliigasse. Kes hakkab nüüd meeskonnaga tööle, selle pidi otsustama salajane hääletamine, kus otsustav sõna oli meeskonnal endal.”

Edasine on kõik juba puhas ajalugu...

Pikemalt saad lugeda raamatust: „Eesti korvpall. Portreed“